esmaspäev, 9. september 2013

Imeline õun!




Õunapuu taimeperekond kuulub roosõieliste sugukonda, erinevaid liike kasvab nii vabas looduses kui ka kultuuristatuna aedades, aretatud sortide arv maailmas ulatub kümne tuhandeni. Kreeka mütoloogia järgi lõi õunapuu viljakus- ja veinijumal Dionysos ning kinkis selle armastus- ja ilujumalannale Aphroditele, nõnda sai õun Vana-Kreekas erootika võrdkujuks.
Tegelikult on esimesed teated kultuuristatud õunapuust teada 7. sajandist e.Kr Trapezundist, ühest kreeklaste kolooniast Väike-Aasias. Rooma riigi vallutuste aegu levis õunapuu laiemalt ka Euroopasse.

Muistsed eestlased kasvatasid oma tarede juures viljapuudena põhiliselt metsõunapuud ja pihlakat. Hiljem sigines mõisaaedade eeskujul ja teatud kaasabil viljapuude-põõsaste kultuursorte ka taluaedadesse. Tänapäeval kasvab Eestis umbes kaks miljonit õunapuud, nende hulgas on (1998. a andmeil) 4 suvi-, 8 sügis- ja 12 talisorti, osa neist ka kohapeal aretatud.

Laialt tuntud on inglaste ütlemine, et üks õun päevas peletab arsti su ukselävelt. Eesti vanarahvas rääkis samas kontekstis kahest õunast päevas. Leian aga, et õun saab tervist toetada vaid siis, kui ta ka ise on terve ja täiesti kvaliteetne.
Eestis pritsitakse õunapuid (kui seda üldse tehakse), keskmiselt vaid paar korda kevadel. Suuremad õunakasvatajad-eksportijad Lõuna-Euroopas, kus puude kahjurputukaid ja haigusi on tunduvalt rohkem kui meil, töötlevad õunapuid kemikaalidega kuni kümme korda. 
Kas sellised õunad sööja tervisele edaspidi hoopis negatiivselt mõjuma ei hakka, jääb eksportijail rahalise kasu kõrval ilmselt teise- või kolmandajärguliseks küsimuseks. Lisaks töödeldakse õunu ka veel säilitusainetega, et nende hea väljanägemine kauem püsiks. Ega seegi õuntele tervistavat toimet lisa. Hea pesemise ja eriti koorimisega võib ju kahjulikest ainetest, vähemalt nende enamusest, lahti saada. Kuid koos koortega visatakse minema ka palju head, on ju õuntel suur osa hinnalistest koostisainetest just koore all. Seega tasub ka õunte puhul kindlasti eelistada omamaiseid.

Õunte mõju organismile.
 Õunad tekitavad söögiisu ja tõstavad meeleolu. Nad on väga kasulikud keskea ületanuile, aidates säilitada noorust ja reipust. Tervel inimesel pole vaja karta, et ta õunu liiga palju sööb. (Mõnegi haiguse puhul see kahjuks nii ei ole, aga sellest lõpuosas.)
Õuntel on ergutav, stressi vähendav ja unevastane toime. Seepärast võivad autojuhid, kellel seisab ees öine teekond, mõned õunad kaasa võtta – ajaviiteks, nälja ja une peletamiseks. Värsketel õuntel on ka põletiku-, allergia- ja viirustevastane toime. Õun aitab tugevdada immuunsüsteemi ja mõjub hästi närvihaigustele. Õunu süüakse samuti paljude haiguste esinemisel üldtugevdava vahendina, varjatud hüpovitaminoosi, suure füüsilise ja vaimse koormuse, kurnatuse ning raseduse korral. Kui õunu jätkub, võiks neid tegelikult süüa aasta läbi.      

Pea
Liigsest alkoholitarbimisest tulenevat peavalu saab leevendada, kui süüa hommikul pikkamööda kolm krõmpsuvat õuna. Nii toimides möödub peavalu tunni möödudes. Kui tundemärgid viitavad migreenihoo algamisele, tuleb kohe süüa mõni õun, sellega saab migreeni tihtipeale ennetada.
Õunasöömine on kasulik ka hammastele. Kuna õunanärimine puhastab hästi hambavahesid, mõjub üks õun pärast lõunasööki nagu hambahari.

Süda, veri, veresooned
Õunu süüakse südame arütmia esinemisel, õuntes leidub märkimisväärselt südamelihaste tegevuseks vajalikku kaaliumi. Kaks õuna päevas võivad aidata isegi südameinfarkti ära hoida või selle esinemisel vähemalt leevendada infarkti raskust.
Tänu rohkele pektiinisisaldusele pidurdavad õunad ateroskleroosi arengut ning vähendavad veres ringleva kolesterooli hulka. On tõestatud, et päevas 2–3 õuna söömine vähendab veres ringleva kolesterooli hulka 10% või enamgi. Mida kõrgem on kolesteroolitase, seda tõhusamalt mõjub õunasöömine.
Pidev õunte tarbimine alandab mitte ainult vere kolesteroolisisaldust, vaid ei lase ka kolesteroolil muutuda suureteraliseks, nn halvaks kolesterooliks, mis kipub sadestuma veresoonte seintele, põhjustades nende lupjumist.
Raud koos mõne teise õunas leiduva mineraalainega tuleb kasuks vereloome ainevahetusele ja seda eriti aneemia ehk kehvveresuse korral. Kehvveresuse korral soovitatakse juua päevas 3–4 klaasi õunamahla.
Kellel on kõrge vererõhk, soovitatakse igal hommikul süüa tühja kõhuga üks õun, sest õun uhub kehast ülearuse keedusoola ja vee ning mõjub vererõhku alandavalt. Eriti soodsalt mõjub õunte söömine hüpertooniatõve algstaadiumis.
Kui süüa kaks õuna päevas või juua õunamahla (soovitavalt enne magamaminekut), vähendab ja reguleerib see veresuhkrut. Seda võimaldab fruktoosi suur osakaal õunas leiduvate suhkrute hulgas.

Magu, sooled, seedimine
Õun ergutab maomahla, sapi ja teiste seedenõrede eritumist ja soodustab seega toidu seedimist. Soolestiku puhastamiseks sööge iga päev üks õun. Pektiin- ja parkainete sisalduse tõttu annab õunadieet häid tulemusi ägedate ja krooniliste soolepõletike korral.
Mao ülihappesuse, mao- ja kaksteistsõrmikuhaavandite ning seedeelundite elavnenud motoorika korral soovitatakse süüa magusamaid õunu. Alahappesuse ja spastiliste (krambiliste) soolepõletike korral sobivad hapud sordid, teistele soolepõletikele magusad.
Õuntest on abi nii kõhukinnisusest kui -lahtisusest jagusaamisel. Kõhukinnisuse vastu kasutatakse magusamaid sorte (300–400 g päevas), kõhulahtisuse vastu soovitatakse aga hautatud õunu. Viimased olevat head ka peensoolepõletiku ravis.
Sapiteede tegevuse loiduse korral sobib hapude õunte söömine.

Teised siseorganid
Õunad ja õunamahl normaliseerivad kolesteroolisisaldust maksas – ainsas elundis, mis seda organismist välja juhib. Selleks piisab, kui sööte päevas ära kaks õuna või joote ära kahe õuna mahla.
Õun on hea maksa, neerude ja põie tööle, nende loiu tegevuse ergutamiseks, eriti tõhus mõju on maksa halvast tööst tingitud närvi- ja nahahaigustele.
Õunakuur mõjub positiivselt niihästi põie-, neeru- ja sapikivide esinemisel kui ka nende tekke takistamisel. Kui õunu jätkub, võiks kuur toimuda aasta läbi.
Ka prantsuse ja inglise rahvameedikud hindavad õunu ja õunakalja neeru- ja sapikivide ravimisel. Kuigi teadus pole veel tõestanud, kuidas tuleb õun toime nii raske ülesandega, on loodusravitsejad saavutanud üllatavaid tulemusi. Hästi mõjuvad just õunamahl, õunakali ja -siider.

Jäsemed, lihased, luud-liigesed
Kuna pektiinained seovad ja viivad organismist välja kolesterooli, tanniin ja kaaliumsoolad aga eemaldavad organismist oblik-, piim- ja kusihapet, on õunte söömine, muidugi mitte liialdusteni minnes, näidustatud podagra, reuma ja liigesepõletike korral, pidurdades nende arengut. Eriti hästi mõjuvad siin õunamahl, õunakali ja -siider. Väga tõhusaks peetakse artriidi puhul aga just välisõhus kääritatud õunamahla, millest lähemalt lõigus “Õunamahl”.
Õunad on ka head veeajatid, vähendades turseid.

Õunas peitub noorus

Õunas on vitamiinid ja mineraalained organismile sobivas vahekorras.
Juba vanal ajal tarvitati õuna külmetushaiguste vastu, pikkadel merereisidel kuulusid õunad varustusse, et pääseda skorbuudist. Teati, et õunamahl aitab nii mõnegi seedehäire ning veresoonte lupjumise vastu. Õunu on alati peetud väga kasulikuks eriti keskea ületanud inimestele, sest need aitavad säilitada nooruslikkust ja reipust. Teiste puuviljadega võrreldes säilib õun hästi, mõned sordid isegi ületalve. Õun on ainus puuvili, milles hapete-suhkru vahekord seistes ei muutu.
/Aive Luigela/

Sobiv ainete vahekord
Õunale annavad hea maitse puuviljasuhkur ja hõrgutavad orgaanilised happed. Vitamiine ja mineraalaineid ei ole küll nii palju kui näiteks mustades sõstardes või kibuvitsamarjades, kuid õunas on nende vahekord organismile kõige sobivam.

Õun pikendab eluiga
Kui tahate kauem elada, sööge õunu.  Polüfenoolid ja teised antioksüdandid aitavad ära hoida niinimetatud vabade radikaalide kahjulikku toimet. Vabad radikaalid on rakkudes tekkivad ained, mis arvatakse olevat seotud vananemisega.
Õuntes sisalduvad antioksüdandid pikendavad keskmist eluiga. Varem on selgunud tõsiasi, et neil naistel, kes tihti õunu söövad, langeb märgatavalt südamehaiguse oht.

Keha välispind
Õun on inimesi ilusaks teinud aastasadu. Räägitakse, et õuna sisaldasid ka esimesed kreemid ja said sellest endale koguni nime – pommade –, sest prantsuse keeles on õun pomme. Õunad on täna sama head kui sada aastat tagasi, seega ei tohiks nende ilutegevad omadusedki kuhugi kadunud olla.

Kuidas saada endale põsed nagu ladvaõunal? Tarbi õuna nii sees- kui välispidiselt! Vitamiine täis ja hästi maitsev õun parandab kollageeni ja elastiini moodustumist nahas, tänu millele püsib nahk pingul ja elastne. Just selle omaduse pärast kasutatakse tänapäevastes silendavates kreemides õunaseemneekstrakti. Vanades iluõpikuteski kirjutatakse õuna kortse vähendavast mõjust.

Kortsude triikimisega need viljad aga ei piirdu. Õun parandab ka naha niiskuse sidumise võimet ning takistab pigmendihäirete teket.
Värsked õunad sisaldavad kõiki vees lahustuvaid vitamiine, rauda, mangaani, kaltsiumit, magneesiumit, kaaliumit, tanniini ja mitmeid suhkruid. Ühest keskmise suurusega õunast saab täiskasvanud inimene kätte veerandi päevasest C-vitamiini vajadusest.

Me kõik teame, et ilu tuleb seestpoolt. Spot Klubi kosmeetik Lilian Leevald kinnitab samuti, et meie vanaemade ajal toidulaualt iluarsenali jõudnud õunad on head nii köögi- kui kosmeetikalaual. Eelistada tasub kodumaiseid õunu, mis ületavad toiteväärtuselt kõiki välismaiseid. «Mis tahes iluprotseduuride puhul tuleb aga alati kinni pidada paarist reeglist,» hoiatab Leevald. «Nahk peab olema terve ja kasutaja olema kindel, et mask ei sisalda tal allergiat tekitavaid aineid. Kõik isetehtud maskid tuleb ära kasutada kohe, vahetult pärast valmistamist. Aegunud jääkidega eksperimenteerida ei tohi. Õun peaks olema kasvanud ökoloogiliselt puhtas keskkonnas.»

Näomaskid väsinud ja tuhmile nahale
Riivi õun jämeda riiviga, lisa supilusikatäis mett ning paksenda massi kaerahelvestega. Kanna puhastatud näole, lase 15 minutit mõjuda ja loputa maha.
Tee keedetud kartulid pudruks ning sega hulka supilusikatäis riivitud õuna ja piima. Hoia maski näol umbes 20 minutit ja pese sooja veega maha.

Näomaskid normaalsele nahale
Näo kergeks koorimiseks sega kokku kaerajahu, supilusikatäis jogurtit, üks riivitud õun ja kaks teelusikatäit värsket sidrunimahla. Hoia maski näol 20 minutit ning pese sooja veega maha.

Toitva ja sära andva maski saad,
kui püreestad ühe väikese õuna supilusikatäie nisuidudega. Kanna mask 15 minutiks näole ning loputa siis hoolikalt maha.

Naha toniseerimiseks
võta pool klaasi õunamahla, lisa teelusikatäis sidrunimahla ja pool klaasi peeneks riivitud kodumaist kurki. Kasta marli mahla sisse, pigista kuivemaks, laota näole ja lase 20 minutit toimida. Loputa nägu mineraalveega ja kreemita.
Naha pehmendamiseks riivi pool õuna, lisa teelusikatäis õunaäädikat, kolm supilusikatäit külmpressitud oliiviõli ja soovitatavalt selle aasta mett. Hoia näol kuni 25 minutit ja võta maha sooja vee ning vatitupsudega. Kanna näole nahatüübile vastavat kreemi.

Näomaskid rasusele nahale
Sega vahustatud munavalge sisse supilusikatäis riivitud õuna. Kanna mask 10–15 minutiks näole. See mask värskendab ja silub, ahendab poore, tasandab ebapuhast ning rahustab põletikulist nahka.
Tasakaalustava maski saab õunast ja tärklisest. Riivi üks väike õun ja sega see supilusikatäie kartulitärklisega. Kanna mask näole ja kaelapiirkonda, lase 15–20 minutit toimida ja pese maha.
Näomask suurepoorilisele nahale
Riivi üks õun ja pirn ning sega sisse supilusikatäis mett. Hoia maski näol 15 minutit. Loputa sooja veega maha ja kanna näole nahatüübile vastavat päevakreemi.

Näomaskid vananevale nahale
Mikserda kokku 30 grammi õunakuubikuid, kaks aedmaasikat, kaks supilusikatäit maitsestamata jogurtit ja teelusikatäis mett. Sega juurde kaks teelusikatäit kosmeetilist savi. Kanna mask 20 minutiks näole, pese sooja veega maha ja värskenda nägu toonikuga.
Püreesta üks banaan ja õun ning hoia näol 20 minutit. Loputa sooja veega.

Näomask kuivale ja tundlikule nahale
Koori õun ja riivi ning sega juurde supilusikatäis oliiviõli ja mett. Kanna mask nahale, lase 15 minutit mõjuda ja loputa sooja veega maha.

Kommentaare ei ole: