Kopsud- eluenergia mootor

Seansside ajal tuleb peaaegu iga inimese puhul tegelda südamega. Kuna aga süda on tihedalt seotud kopsudega ning paljud südameprobleemid just nendega seotud, pidasin vajalikuks kopsudest kirjutada. Lähtun Hiina meditsiinist, nagu ikka. Pean rõhutama, et kõik allolev on hea suunaviit, kuid lõplikuks diagnoosimiseks nendest ei piisa.

Erinevatelt teistest organistest on kopsud seotud kõige rohkem välismaailmaga. Nende abil hingame sisse puhast Qi´d  (energiat) ning saadame välja saastunud Qi´d. Kopsude abil kohtub nn. Taevane energia meie sisemise energiaga ning toidab ja uuendab meie sisemist energiat pidevalt.  Kopsud suruvad puhta Qi kõikidesse meie elunditesse ning aitavad hoida tasakaalus kogu organismi dünaamikat. Organismi protsessid on sõltuvuses kopsude Qi jõust. Kopsud moodustavad toidu Qi´st nn. rinna Qi, mis toetab nii kopse kui ka südant nende töös. Kopsud reguleerivad siseelundite ja kudede tööd ning energia ja vere liikumist just sellesama rinna Qi vahendusel.

Kuna kopsud on otseses seoses välismaailmaga, on nad ka kõige vastuvõtlikumad väliste negatiivsete mõjutuste suhtes. Kui kopsude Qi on nõrk või häiritud, võib tagajärjeks olla Qi (energia) seiskumine või vähesusseisund  keha mistahes piirkonnas või esinevad sellised sümptomid nagu köha, hingeldus, hingamisraskused, väsimus ja hääle nõrkus.
Kopsude Qi nõrkus võib olla sünnipärane, st olla seotud geneetiliselt päriliku nõrkusseisundiga nt. juhtudel, kui vanematel või suguvõsas esineb astmat või kopsutuberkuloosi.

Kopsud valitsevad südame kõrval ka veresoonte üle. See tähendab, et kopsud kontrollivad vere liikumist veresoontes. Vere liikumine aga võrdub Qi  liikumisega meie organismis.  Kopsud jaotavad Qi´d üle kogu keha. Hiina meditsiinist lähtuvalt jaotavad kopsud kaitsvat Qi´d lihastesse ja nahka väljaspool meie kehas asuvaid kanaleid, toitvat Qi´´d aga jaotavad nad laiali mööda kanaleid ja veresooni ülejäänud organismi.

Kui kopsude jaotamistalitus on nõrgenenud, võivad kehavedelikud koguneda naha alla ja põhjustada turseid, eriti näol.

 Kopsude loomulik liikumissuund on allapoole. Tema nn. laskuv ehk allapoole suunatud ülesanne on seotud kopsude ja neerude vahelise koostööga. Kopsud suunavad Qi alla neerudele, mille ülesanne on võtta see energia vastu ja hoida seda all. Kui aga kopsud ei suuna Qi´d korralikult alla või neerud ei suuda seda all hoida, hüppab Qi üles, kuhjub rindkere piirkonda ja häirib kopsude jaotamistööd ning hingamist. Laskuva funktsiooni häire võib puudutada ka kopsude paariselundit jämesoolt. Kui jämesool ei saa kopsudelt Qi´d, ei piisa selle oma jõust roojamiseks. Selline seisund on kõhukinnisuse üheks põhjuseks. Nii võib juhtuda eelkõige vanuritega. Vanurite uriinipeetus on sageli tingitud samast asjaolust.

Kopsud saadavad saastunud kehavedelikud edasi neerudele. Neerud võtavad kehavedelikud vastu, muudavad osa sellest aruks ja saadavad tagasi kopsudele, et kopsud püsiksid niiskena. Kopsude allapoole suunatud funktsioon mõjutab ka kusepõie talitlust: kui kusepõis talitleb vabalt, sujub urineerimine tõrgeteta. Kui selles esineb häireid, võib tagajärjeks olla uriinipeetus.
Kopsud tegelevad seega jaotamis- ja laskumisfunktsiooniga. Nad hoiavad üleval kehavedelike voolamist ja hoolitsevad  selle eest, et need kas erituvad higina või jõuavad kusepõide.

Hiina meditsiin nimetab nahka kopsude oma koeks, nii nagu veresooned on südame oma kude. Nahk abistab kopse hingamisel ning nahapoore nimetatakse „Qi väravateks“.
Nagu ütleb kõnekäänd, avaldub kopsude hiilgus ihukarvades. Kui kopsud jaotavad kehavedelikud ühtlaselt, saavad ihukarvad niiskust ja toitu ning juuksed on läikivad. Kui kopsude Qi on nõrk, muutuvad juuksed kuivaks ja hapraks.

Kopsud avanevad ninasse, olles osa hingamisteest. Kui kopsude Qi on tugev, on nina lahti, lõhnameel töötab häireteta ja hingamine on kerge. Kui kopsude Qi on nõrk, võib nina olla kinni ja kurk põletikuline ning haistmismeel täielikult või osaliselt kadunud.  Kuumus ehk liigne Tuli kopsudes (põletik) võib põhjustada ninaverejooksu, lõhnataju kadumist ja ninasõõrmete võbelemist (nagu kopsupõletiku puhul on tavaline).
Samas tuleb mainida, et haistmismeel on siiski sõltuvuses ka põrnast ja südamest.

Kopsude emotsioon on kurbus ning see nõrgestab kopsude Qi´d. See ängistab ja ärritab ja meie hinge, mis väljendub sageli hingamisraskustena. Kurb ja masendunud inimene hingab sageli pindmiselt, lühikeselt ja vaid kopsude ülaosaga. Kaua kestnud lein nõrgestab kopsude Qi´d ja häirib lõpuks ka südant ning võib viia südame Qi  ja südame vere seiskumiseni. Ka pikaajaline muretsemine häirib kopse, põhjustades Qi seiskumise rinnus. Kopsude ravimine ongi tähtis selliste emotsionaalsete probleemide ravis, mille põhjuseks on depressioon, kurbus ja ängistus. Muretsemine on seotud ka Põrnaga. Seepärast on oluline eristada sümpomeid, mis muretsemisega kaasnevad.

Kurku kutsutakse kopsude väravaks – seal asuvad häälepaelad. Seepärast öeldakse, et kopsud valitsevad häält. Hiinlased võrdlevad terveid kopse kellaga, mille hääl on selge ja tugev. Kui kopsude Qi on nõrk, on hääl nõrk ja madal ning inimene ei jaksa rääkida. Kopsudes olev lima võib häirida häält ning väljastpoolt tulnud rünnak kopsudele võib hääle hoopiski viia.

Istuv töö, kus ollakse pikka aega kummardunud olekus töölaua ääres, võib nõrgendada kopsude Qi´d, sest selline asend takistab rindkere ja diafragma liikumist ja loomulikku hingamist.

Kopsude oma maitse on terav. Terav soodustab seedimist, hajutab niiskust ja seiskunud verd, parandab vereringlust ja lisab Qi´d. Soojendavad teravad taimed on münt, rosmariin, kõik sibulad, kaneel, värske ja kuivatatud ingver, must pipar, Cayenne´i pipar, kõik paprikad ja chilli piprad, apteegitill, aniis, till, rõigas, basiilik.
Jahutavad teravad on piparmünt, aedmajoraan, valge pipar, redis ja selle lehed. Naeris ja kaalikas on neutraalsed teravad. Paljude toitude terav maitse väheneb keetmisel. Tumerohelised ja kollast/ oranži värvi köögiviljad kaitsevad ja puhastavad kopse.

Kopsud on oma loomuse tõttu eriti vastuvõtlikud kuivusele. (Kopsud, element metall ja aastaaegadest sügis, kuuluvad kokku.) Kopsude kohta öeldakse, et neile „meeldib niiskus“.  Väline kuivus häirib kopsude jaotamis- ja laskumistalitust. Nähtudeks võivad olla kuiv köha, hingamisraskused või rinnavalu jne. Kehavedelike kaotus, nt. rohke higistamine, mao Qi vähesusseisund või neerude Qi nõrkus võivad sisemiselt põhjustada kopsude kuivust. Sama asja aga võivad põhjustada ka kuumusseisundid, sest kuumus viib kiiresti kuivamiseni. Suitsetamine kuivatab samuti kopse, samuti majade keskküte, eriti talvel, kui õues on külm.
Teisalt on kopsud vastuvõtlikud külma, eriti välise tuule- külma rünnakutele, mis on kõige harilikum kopsude Qi (energia) häiritud oleku põhjus.

Mõned sümptomid ja nende ravi:

              1. Nõrk köha, hingeldamine/ hingamisraskused, astma, nõrk hääl ja tahtmatus rääkida, vesine lima, spontaanne higistamine päevasel ajal, vastumeelsus külma suhtes, väsimus, üldine füüsiline nõrkus, erkkahvatu nägu, nõrgenenud vastupanuvõime, nt. tuule- külma sissetungi vastu.
Tuule- külma või tuule- kuuma rünnakut tuleb kindlasti ravida. Kui seda korralikult ei ravita (nt. käiakse haigena tööl) või selle tagajärjeks olla „gripp“, mis ei tahagi lõppeda, vaid kestab kroonilise köhana või pideva väsimusena isegi kuid. Kui tuule- külma raviks on kasutatud antibiootikume, võib olukord endisega võrreldes halveneda, sest külm lukustub rinda ja häirib kopsude jaotavat ja langetavat funktsiooni. Korduvad antibiootikumikuurid loovad ka niiskust, mis muutub kopsudes kergesti limaks.
Ravi põhimõtteks on kopsude Qi tugevdamine ja soojendamine.
Sobivad toiduained kopsude Qi tugevdamiseks: riis, kaer, porgand, kartul, värske ingver, küüslauk, heeringas. Toit on parim keedetuna. Tsitrusvilju, soola, piima ja piimatooteid, spinatit ja merevetikaid tuleb vältida, sest need on jahutavad ja/ või lima tekitavad.
2. Madal palavik pärastlõunal, kuum tunne pärastlõunal või õhtul, öine higistamine, unetus, kõhnumine, kuiv köha, millega kaasneb raskelt väljatulev vähene, veniv lima, rögaeritises võib olla verd, kuiv suu ja kuiv, sügelev kurk, kähe hääl.

      Selline olukord võib olla tekkinud pidevatest läbipõetud kopsuhaigustest ja gripist. Mao kahjustumine, mille põhjuseks on ebaregulaarne toitumine, hilised õhtused söögikorrad või toidu allakugistamine. Kuna neerud on kopsudega seotud, võivad sellised haigusnähud olla seotud nõrgenenud neerude Qi´ga, mis on tingitud ületöötamisest ja – koormusest. Ravi põhimõtteks on neerude Yin ehk naisenergia tugevdamine, kopsude niisutamine, köha lõpetamine.

      Toitumine: Merevetikad, spirulina, klorella, apelsin, pirn, virsik, õun, arbuus, tomat, banaan, sojapiim, tofu, roosuhkur, riisisiirup, linaseemned, või ja muud piimatooted, munad (viimaseid kaht väga vähe ja kvaliteetseid), austrid, sealiha. Need niisutavad kopse. Soojendavaid toite tuleb vältida, samuti mõru, mis kuivatab.

      3. Tuul tungib kopsudesse ning tekitab külmuse, kuumuse või niiskuse. Tuul- külm ja tuul- kuum on kõige tavalisemad kombinatsioonid.Tuule- külma puhul on sümptomiteks köha, sügelev kurk, kinnine või vesine limaeritis ninast, aevastamine, vastumeelsus külma suhtes, külmatunne, palavik (külmatunne on tugev, palavik sageli kergem või puudub üldse), kerge higistamine või pole üldse higistamist, peavalu kuklas või kogu peas, keha valud. Tuule- kuuma sümptomiteks on köha ja kollane röga, kinnine või jooksev nina (kollane lima), valus kurk, tursunud mandlid, peavalu ja kehavalud. Palavik on tugevam sümptom kui vastumeelsus külma suhtes, mida ka esineb. Higistamist võib olla rohkem kui tuule- külmas. Lisaks võib olla kuivus- ja kuumussümptomeid nagu nohu asemel kuiv nina, janu, kõhukinnisus, tume uriin. Ravi põhimõte on välispinna vabastamine ja tuule hajutamine, külma või kuuma eemaldamine ja kopsude laialikandva ja allapoole toimetava funktsiooni tugevdamine.  Ravivõteteks on akupunktuur, nõel- ja moksaravi.

4.  Niiskus- lima ummistab kopsud. Öeldakse, et põrn on lima täis ja kopsud ladustavad selle ning seda sündroomi ei teki siis, kui põrn on töökorras.  Lima peetusega kopsudes võib olla seotud külm seisund või kuum seisund. Sümptomiteks on krooniline köha või astma, rohke valge lima, mis laguneb kergesti (lima- külma- seisund) või rohke, ebameeldiva lõhnaga kollane, roheline või tume lima (lima- kuuma- seisund), hingeldamine, kinnine rind, tahtmatus magada selili, korin kurgus. On võimalik kehv söögiisu, iiveldus, oksendamine ning vedel väljaheide. Sellised sümptomis on tingitud põrna, kopsude ja tihti ka neerude nõrkusest.  Samuti on põhusteks üleväsimus ja –söömine, söömine õhtul hilja, rasvaste, magusate, külmade ja energeetiliselt külmade tooreste ja piimatoodete tarbimine, rasvaste ja praetud toitude söömine, alkoholi rohke tarbimine. Ka tubakas on energeetiliselt kuum. Nende toitude seos limaga ilmneb ka selle kaudu, et limane köha halveneb söögikordade järel ning pärast magusate, rasvaste ja lima tekitavate toitude söömist. 
Ravi põhimõtteks on lima hajutamine, kopsude levitava ja langetava funktsiooni tugevdamine ning põrna tugevdamine. Toitumine: lima eemaldavad järgmised toidud: apteegitill (soojendav), linaseemned (neutraalne), Cayenne´i pipar (soojendav),  küüslauk ja sibulad (soojendav), rõigas (soojendav), naeris (neutraalne), redis (jahutav), seened (neutraalne), merevetikad ( jahutav), nõges (jahutav). Toit peab olema kergesti seeditav, söögid lihtsad ja kerged. Piimatooteid ja liha, maapähkleid, tofut, miso, sojapiima ja teisi sojatooteid ning igasugust kanget magusat on kasulik vältida.

J      Jääge terveks!
  Küllike

Kasutatud kirjandus: Suur Hiina meditsiini käsiraamat