Aluselisest ja happelisest keskkonnast meie kehas

See on teema, millest on kirjutatud palju raamatuid, räägitud ehk vähem.  Vaatamata rohkele kirjandusele, tuleb paraku inimesi tervendades tõdeda, et enamuse kehad on pigem happelised ning see on enamus juhtudel haiguste tekke- ja progresseerumise põhjuseks.

Mis soodustab happelisuse teket organismis?

Kui keha on liialt happeline võib piltlikult öelda, et rakud kaotavad hapnikku ega saa enam funktsioneerida endale kohaselt. Toitainete omastamine muutub raskemaks ja seega ei saa rakud enam endale vajalikke mineraale ja vitamiine. Tekivad põletikud, autoimmuunsed haigused, vähktõbi…

Liighappelisuse peamised tunnused:

Pärmseen, mille vohamine põhjustab uimasust, peavalu, valgevoolust, mälu nõrgenemist; Soolestiku mikrofloora ja ainevahetus on häiritud; ülekaal, mineraalide puudus organismis, mis omakorda põhjustab südamerütmihäireid, jalakrampe, liigeseprobleeme, luuhõrenemist, artroosi jms; krooniline väsimus ja jõuetus; halb lõhn suust; kroonilised ja tihti korduvad põletikud jpm.

Happelisust tõstavad:

Rohke ravimite tarbimine, antibeebipillid, rafineeritud ja säilitusainetega toidud, kohv, must tee, valge nisujahu ja sellest valmistatud küpsetised, rafineeritud suhkur. Samuti on happelisust tõstvateks teguriteks stressirohke elu, vähene magamine, šokk, kaltsiumi – magneesiumi tasakaalutus.
Kindlasti on soodustavateks teguriteks negatiivsed emotsioonid – kinnismõtete ketramine, usaldamatus, viha, enesehaletsus, kurbus, hirm  jpm.

Kuidas muuta keha aluselisemaks?

Seda, et keha oleks täiesti aluseline, ei ole praktiliselt võimalik saavutada ja seda pole ka vaja, sest see on teine äärmus, mis viib taas keha tasakaalust välja.  Happe- aluse- tasakaal saavutatakse toitumise, vee joomise, liikumise ja hingamise abil.

Toitumise puhul on oluline jälgida, et ~70% toiduainetest oleksid aluselised ja 30% happelised. See kehtib igapäeva tarbimise puhul ja siis, kui ei ole diagnoositud  raskeid haigusi. Raske haigus, milleks on nt. vähk, põletikud (eriti kroonilised), artriit jms,  näitavad seda, et keha on juba kriitiliselt happeline. Haigusetekitajad rakud ja bakterid arenevad sellises keskkonnas parima heameelega. Sel juhul on vaja mõnda aega süüa vaid aluselisi toiduaineid, tegelda tervendava hingamisega, mõõduka liikumisega, tarbida vajalikke toidulisandeid ning toetada sel moel muid ravimeetodeid. (PS! Iga raske haiguse puhul tuleb olukorda hinnata individuaalselt!)

Oluline on jälgida seda, et keha saaks piisavas koguses lisaks muudele mineraalainetele ja vitamiinidele C- vitamiini. Võib juua sooja sidrunivett igal hommikul enne sööki (½ sidruni mahl lisada 1 tassitäiele veele ning juua see 15- 30 min. enne hommikusööki.) Samuti võib väga kerge sidrunimaitsega vett tarbida kogu päeva vältel. Teine hea vahend on õunaäädikas (1 tl. õunaäädikat lisada 1 tassile soojale veele, lisada 1 tl. mett ning juua samuti 15- 30 min. enne sööki).

Vesi on see, mis toidab kudesid ja liigeseid vajaliku vedelikuga. Seepärast on oluline iga päev juua vähemalt 1 liiter puhast vett, millele lisanduvad muud vedelikud, mida päeva jooksul tarbitakse. 1 liiter on tõepoolest minimaalne kogus. Parim on juua leiget või toasooja vett. Vältida tuleb kindlasti külma ja kuuma jooki. Seepärast ei sobi külma kaevuvee joomine sugugi mitte. Kasu asemel saab meie energeetika kannatada. Samuti on soovitav suurem kogus vedelikust juua ära kella 20-ks õhtul juhul, kui inimene läheb magama kell 23.00. Varasema magamise korral tuleb ka suurem joodav veehulk tarbida ära varem. Enne magamaminekut tuleks juua veel viimase tassitäie leiget või sooja vett, et vältida öist vedelikupuuduse tekkimist.
Väärib mainimist, et vesi on üks oluline komponent trombide vältimiseks. Aitab ju vesi  verd organismis liikuvana ehk voolavana hoida, seda küll väga lihtsustatult öeldes. Veejoomisele peavad tähelepanu pöörama kõik, aga eriti need, kel trombitekkeoht.

Probiootikumid aitavad hoida tasakaalus meie mikrofloorat.  Heaks lahenduseks on hapendatud toodete mõõdukas igapäevane tarbimine. Eriti hea on hapukapsas.

Olulisel kohal on õige hingamine.  Inimesed on harjunud hingama ülakehaga, kuid õige hingamine peab toimuma diafragmaga ehk kõhuga. (Proovige nüüd kohe: hingake nina kaudu sügavalt sisse nii, et kõht tõuseb, kohe tugevalt.  Hoidke hinge korraks kinni ja siis hingake suu kaudu aeglasemalt välja kui sisse hingasite. Mida pikamalt suudate pausi pidada ja mida rahulikumalt ja sügavamalt välja hingata, seda paremini varustate oma keha süsihappegaasiga ning hapnikuga. Oluline on mitte tekitada õhupuudust! Pikad pausid on harjutamise tulemus!  Selliseid harjutusi päevas  5- 10 korda tehes olete oma keha juba tublisti pööranud tervenemise suunas.

Kehale füüsilist koormust andes reguleerime loomulikult on hingamise sügavamaks. Iga päev peaks leidma võimaluse kas võimlemiseks või käimiseks. Treeningu kestvuseks on hea ~30 min, kuid pigem natuke kui üldse mitte. Vähem treenitud inimese tempo mõõdupuuks on see, kui liikudes on võimalik kaaslasega rääkida, s.t. hingamine ei takista rääkimist. 

Valik happelist keskkonda tekitavaid toiduaineid ehk toiduaineid, mida tohiks süüa vaid ~30% päevasest toidunormist.

Lihatooted, töödeldud liha, valge jahu ja sellest valmistatud tooted , k.a. valgest jahust makaronid, valge riis,  nisujahust küpsetised, suhkur ja seda sisaldavad tooted (maiustused, karastusjoogid jpm) , õun, tomat, alkohol, töödeldud toit, töödeldud kala ja mereannid, kohv, kaunviljad, teraviljad, piimatooted, juust,  jogurt, poolfabrikaadid, praetud, keedetud, grillitud toit  (toitu tuleks kuumutada umbes 70 ˚C juures), säilitus ja lisaained toidus,  närimiskumm jms.
PS! Valgest nisujahust ja rasvas keedetud küpsetistest tuleks aga minu soovitusel täiesti loobuda. Paljudel inimestel on nisutalumatus, aga seda on võimalik testidega selgeks teha. Kui just on vaja küpsetada, siis osta Eestis toodetud mahe täisteranisujahu. Samuti on võimalik leida erinevaid suhkruid, mis oleksid kehale oluliselt tervisesõbralikumad kui valge suhkur.

 Valik aluselist keskkonda soodustavaid toiduaineid. Need toiduained peaksid moodustama ~70% päevasest toiduratsioonist.

Sidrun, greip, idud, ananass, kurk, mango, maasikas, kiivi, melon, arbuus, papaya, mustikas, vaarikas, kapsas, seller, lehtsalat, spargel, laim, merevetikad, redis, hirss, tatar, köögiviljad, toores kala ja liha,  paprika (kergelt töödeldult), peet, pirn, India pähklid, mandlid, rosinad, suvikõrvits, virsik, banaan.

Jälgida oleks vaja ka seda, et koos lihaga ei söödaks tärklist sisaldavaid (kartul) ja teraviljatooteid, vaid ikka juurvilju ning toorsalateid. 

Tänapäeval on võimalik oma organismi  pH-d  mõõta  apteekidest saadavate pH- testidega. Mõõda sülge või uriini hommikuti enne söömist. Sobilik väärtus on uriinil 5,8 ja süljel 7,0 PHd.

Püsige terved!
Küllike

Foto: google.ee