laupäev, 26. juuli 2014

Imepärane kuldne ravimtaim- Harilik saialill


Imeilus aiakaunistus saialill väärib austust ning on vajalik igas koduses apteegis. Praegu on saialillede õitsemise aeg. Korjata võib seni, kuni nad õitsevad. Tuleb ainult vaadata, et neil ei esineks jahukastet.

 Saialill on sarnane arnikale, kuid ületab selle raviomadused kordades. Arnikat võib kasutada väga ettevaatlikult, kuna tema mõju südamelihasele pole päris täpselt teada. Saialill seevastu on ohutu.



Mille puhul kasutada?

1. Saialillel on verdpuhastav toime. Nt. juues kollatõve vms. maksahaiguse puhul 1- 2 tassi teed päevas, võib märgata imelisi muutuseid maksa töös.
2. Ergutab vereringlust.

3. Edendab haavade paranemist. Ükskõik missuguse vigastuse puhul on kasulik haava määrida saialillesalviga ( lõike- torkehaavad; operatsioonihaavad, k.a. vähkasvajate operatsioonid).  Seda võib peale panna paksult. Järjekindel olles on tulemus üllatav. Võib kasutada ka loomadel.

4. Saialillesalv sobib neile, kel jalasäärtel veresoonekühmud. Määrida ettevaatlikult, s.t. liigselt masseerimata. Sobib ka veenipõletike, mitteparanevate tõmbsoonehaavandite, uurise, külmakühmude ja põletushaavade korral.  Saialillesalvi valmistamisest järelejäänud seguga võib teha jalgadele leiget kompressi. Segu võib kasutada 5 korda, siis tuleb see ära visata.

5. Saialillesalv on väga hästi mõjunud ka jalaseene puhul. Kui seenhaigus avaldub ka tupeseenena, tuleb teha istevanni. Võtta kaks suurt peotäit värskeid või 100 g kuivatatud saialilli ühe istevanni jaoks. ( vt. valmistamisõpetust)

6. Saialilletinktuuri kasutatakse kompressiks verevalumite, lihasrebendite ja muljumiste puhul, mädaste või vähilaadsete haavandite, lahtiste haavade, muhkude ja paisete korral.

7. Dr. Bohn, dr. Stäger , dr. Halenser ja pastor Kneipp peavad saialille väga oluliseks vähktõve ravimisel, eriti nahavähi puhul, mil kasutatakse värsket saialille mahla.  Värske mahlaga ravitakse veel veresoonekasvajaid, pigmendilaike, vähilisi nahaplekke, kui haiget kohta pikema aja jooksul värske mahlaga kasta.  Samuti tuleb juua pikemat aega saialilleteed.

8. Saialilleteed kasutatakse seespidiselt mao- ja soolekanalihaiguste, mao- ja seedetraktikrampide ja –haavandite ning jämesoolepõletiku, verevaeguse ja veetõve raviks.

9. Saialilletee on erakordne abimees ka viiruslike ja bakteriaalsete haiguste korral.

10. Kõhuusside väljaajamiseks valmistatakse tee veerand liitrist veest ja supilusikatäiest saialilleõitest.

11. Värsketest õitest valmistatud mahl ravib näsasid, kärnasid ja soolatüükaid. Keedetud leotise vannid aga sammaspoolikuid ja näärmete paistetust.

12. Silmade vannitamine saialilletees tugevdab nägemisvõimet.

13. Pahaloomuliste haavandite ja muude raskesti paranevate haavade ravil annab parimaid tulemusi pesemine saialille ja põldosja seguteega (võrdsetes osades). Võetakse üks supilusikatäis taimesegu poole liitri vee kohta.

Valmistamisõpetus:

Tee: Üks kuhjaga teelusikatäis droogi ¼ liitri keeva vee kohta. Lasta tõmmata mõned minutid.

Istevann: Kaks kuhjaga peotäit värskeid või 100g kuivatatud saialilli üheks istevanniks. Pannakse need ööseks külma vette. Järgmisel päeval tekkinud tõmmis soojendatakse  ja lisatakse  istevanniveele. Vannivesi peab ulatuma üle neerude. Istevannivett võib kasutada kaks korda soojendatult.

Pesemiseks: ¼ liitri vee kohta üks kuhjaga supilusikatäis saialilli.

Tinktuur: Üks peotäis õisi segatakse ühe liitri viinaga ja lastakse 14 päeva seista päikesepaistel või kolde lähedal umbes 20- kraadises soojuses.

Salv: Peenestada 2 suurt peotäit saialilli (lehed, varred ja õied). 500 g looduslikes tingimustes kasvatatud sea soolerasva kuumutada, sellesse puistata peenestatud taimed. Lastakse korraks üles tõusta, segatakse ja tõmmatakse nõu kuumalt keeduplaadilt kõrvale. Kaetakse kaanega ja hoitakse järgmise päevani. Teisel päeval soojendatakse vedelaks, kurnatakse läbi linase riide. Täita väikesed purgid, need hästi sulgeda ja säilitada jahedas.

Värske mahl: Lehed, varred ja õied pesta ning mahl välja pressida.

Olge terved!
Küllike

Kirjandus: Tervis Jumala apteegist. Maria Treben.



Kommentaare ei ole: