Elagu vaba Eesti!

Sel nädalal on nii, et meile on antud üks vaba päev lisaks. Mida sellega peale hakata, on loomulikult igaühe enda otsustada. Soovitan siiski leida hetk mõtisklemiseks.

Mõtiskleda võiks iseenda ja Eesti riigi elu üle tervikuna. 
Kus Sa praegu oma eluga asud? Kas võid öelda, et oled selle kulgemisega rahul? Mida peaksid tegema, kui soovid midagi muuta? Küsimuste vastamisel lähtuge isiklikest unistustest ja plaanidest. Soovitan mitte võtta omaks üldist virisemist riigiasjade teemal, vaid vaadata tõepoolest AINULT oma elu. Tihti selgub, et minu isiklik elu on tegelikult rahuldav, hea või koguni suurepärane. Kui on siiski, mida vaja muuta, siis otsustage kindlalt ohjad enda kätte võtta. Keegi teine ei tule Teie elu korraldama. Kui on vaja abi, siis pöörduge julgelt kaasinimeste, institutsioonide, arstide, tervendajate jne. poole. Te ei pea olema üksi ja abiküsimine pole häbiasi! Need kellelt abi küsitakse, peaksid püüdma kasvatada endas empaatiat ning õppima aitama. Pole olemas võimatuid olukordi. Asi on alati tahtmises.

Meie riigi elu vaadates lähtuge sellest, kust me tuleme ja kuhu oleme jõudnud. Ehk on ka midagi head, mida kiituseks öelda? Püüdke olla võimalikult erapooletu. Loomulikult on igas riigis neid asju, mis ei ole nii hästi, kui olema peaksid. Meie riigis on kindlasti üheks oluliseks mureks toimetulek. Raha keegi meist juurde trükkima ei hakka. Mõned ehk saavad luua uusi töökohti, aga see on väga väike käputäis inimesi. Kas nn. tavainimesena ongi siis mingisugust võimalust riigi elu paremaks muuta? Riik koosneb inimestest, linnadest, küladest. Seega- inimtasandil on ju kõik võimalik. Asi on tahtmises.

Milline on minu isiklik võimalus üldise rahulolu suurendamiseks? Kuidas saan mina panustada? Siinkohal pole vaja vaadatagi väga suurt plaani. Mõnikord piisab natuke oma kodu uksest kaugemale vaatamisest ja me avastame, et saaksime palju ära teha oma kogukonna heaks. Eestlane on teinekord liiga tagasihoidlik või häbelik selleks, et minna abi pakkuma või ennast kuhugi juba tegijate seltskonda pakkuma. Aga kes see ikka meie eest teeb ja elab kui mitte meie ise? Olgem julgemad ja aktiivsemad. Küllaps siis asjad ka õigemas suunas liikuma hakkavad. Ja veel: andmise rõõm on suuremgi saamise rõõmust.
Olen tänulik iga päeva eest, mil mul on võimalus elada, tunda, näha ja kogeda! Aitäh, armsad Sõbrad, et olete olemas! Soovin Teile rahulikku taasiseseisvumispäeva!

Olge hoitud!
Küllike

Foto: jarva.ee