Puudulikust kehaenergiast haigusteni

Sel korral postitan dr. Riina Raudsiku poolt kirjapandud jutukese sellest, miks haigused tekivad ja mida me enda heaks teha saame. Mõnikord on siiski ka nii, et jääme haigeks vaatamata õigele toitumisele. Sel juhul tuleb hakata otsima põhjuseid meie käitumisest ja emotsioonidest. Isegi siis, kui sööme õigesti, aga elame stressirohket elu, ei saa me olla terved. Kõige alus on tasakaal!
Alustada tuleb aga kindlasti oma toidulaua ülevaatamisest ning siirduda seejärel oma tunnetemaailma. Ikka selleks, et olla ja püsida terve!

Olge hoitud!
Küllike

Miski looduses ei kasva ega arene energiata, ka inimene mitte. Selleks me ju sööme-joome, et energiavarusid taastada ja keharakke pidevalt uuendada.

Inimorganism on loodud otstarbekalt ja targalt, tiksudes ülima täpsusega, nagu Šveitsi kell…. või tegelikult ikkagi täpsemalt, sest kell on inimese loodud, inimene aga looduse loodud.

Niisiis on tervise aluseks keha võime adekvaatselt energiat toota.

Energiatootmise häire tekib siis, kui toidust saadud energiarikkad ained ei „põle“  erinevatel põhjustel lõpuni, energia jääb kättesaamata ja poolikult põlenud orgaanilised happed liiguvad kudedesse ringi hulpima, kurnates neid ja põhjustades seal happelis-põletikulisi protsesse. Selle seisundi juhtiv põhjus on hapniku (O2) puudus, sest peamised energiaallikad, rasvhapped, põlevad täielikult ainult hapniku juuresolekul ja täieliku põlemise lõpp-produktid on vesi (H2O), süsihappegaas (CO2) ja energia (adenosiintrifosfaat, ATP).

Keha energiapuuduse põhilised põhjused: 

• liigsed vaimsed ja/või emotsionaalsed pinged (teadlikud või alateadlikud) , mis põhjustavad üle närvisüsteemi (autonoomse närvisüsteemi) väikeste kapillaaride sulgumist kudedes, põhjustades seal hapniku puuduse ja happesuse tõusu (metaboolne atsidoos, pH langus),
• vale toitumine -magusaga liialdamine, värske toidu vähene kasutamine, ka liigne söömine.
• vähene puhta vee tarbimine.
• vähene füüsiline aktiivsus.

Vere ülesanded kehas.

Veri on  kude, mis varustab keha rakke hapnikuga, kandes laiali ka energia tootmiseks vajalikke toitaineid, ensüüme, vitamiine, mineraale jt aineid. Arteriaalne veri toob hapniku kudedesse. Venoosse vere kaudu eemaldab organism happelise süsihappegaasi ja jääkained. Nii toimub kudedes nagu kopsudeski hingamine-tarbitakse hapnikku ja eritatakse süsihappegaasi. Seda nimetataksegi kudede hingamiseks.

Veri hoiab sidet kõikide teiste organismi kudede ja organitega. Ta teeb minutis organismis umbes 2-3 ringi ja kontrollib, et kõik vajalik saaks kohale toimetatud ja  mittevajalik eritusorganitesse (neerud, kopsud, nahk, seedetrakt) transporditud ja sealt ka kehast väljutatud. Veri on organismi korravalvur ja kudede pH peamine reguleerija. Veri on alati aluselise reaktsiooniga ja võimaldab meil seetõttu ka rasketes stressolukordades ellu jääda.

Energiapuuduse tunnused.

Väsimus, lihasvalud, limaskestade kuivus suus, silmades, kuulmekäikudes, seedetraktis, bronhides.

Immuunsüsteemi võimetus kaitserakke ja antikehi taastoota viib sagedastele ülemiste hingamisteede haigestumisele.

Tänapäeval  pööratakse veel suhteliselt vähe tähelepanu emotsionaalsete pingete osale immuunsüsteemi kurnajana, kuigi teaduslikke uuringuid on tehtud tohutult. Teadusharu, mis tegeleb vaimse stressi mõjuga keha immuunsüsteemile nimetatakse psühhoneuroimmunoloogiaks. Laste allergiate, astma ja teiste immuunsüsteemi nõrkusest tingitud haiguste põhjusteks on kindlasti rohkem vaimseid pingeid, kui me arvata oskame. Lastel ilmnevadki tihti tikid, kogelemine, öine voodimärgamine, enkoprees (rooja pidamatus), hüperaktiivsus, rahutu uni jt.

Lihaste vale ainevahetuslik olukord annab teada krampide ja valudena. Valud lokaliseeruvad sagedamini alaseljas, kaela ja kukla piirkonnas, kus on võimsamad kõõlused. Stressolukordades eritab keha suuremates kogustes kaaliumi ja magneesiumit ja tekib häire mineraalide tasakaalus –kaalium-naatrium, magneesium-kaltsium.

Süda reageerib kohe kiirema pulsisagedusega või rütmihäiretega, ka absoluutse arütmia teke pole tavaliselt seotud südame enda haigusega.

Arteriaalne vererõhk tõuseb.

Pikaleveninud pingete korral hakkavad limaskestad rohkelt lima eritama, lisanduvad: närviline köhatamine, klomp kurgus, hingeldus, sagedased bronhiidid.

Seedetrakt annab teada energia puudusest kõhukinnisusega, iiveldusega, hiljem kõrvetistega, toidu tagasivooluga söögitorusse või isegi kurku, kõhu puhitusega ja valudega ülakõhus. Toidumasside liikumine  ja imendumine  on häiritud, keha ei omasta enam toidust vajalikke aineid piisavalt ja kaebuste nimekiri suureneb veelgi-võib tekkida rauapuudus aneemia, hemolüütiline aneemia (punaverelibled hävivad), B12-puudus aneemia, raua, kaltsiumi ja teiste mineraalide imendumise häired.

Liighappeline keskkond sunnib luudest verre aluselisi karbonaatsoolasid paiskama (NaHCO3, KHCO3, MgHCO3 ja CaHCO3), et kudede pH taset normaliseerida. Luuhõrenemine on pikaajalise kehakudede liighappelise keskkonna tunnus.

Maks suurendab kolesterooli sünteesi, et:

• kaitsta veresoonte sisekesta (endoteeli) happelisema keskkonna kahjustuse eest,
• sünteesida rohkem D-vitamiini ja nii suurendada kaltsiumi omastamist luudesse, mitte lihas-kõõluskoesse ja luuümbrisele näiteks lülisambas, põlvedes,
• tõhustada sapphapete sünteesi, et energiatootmist parandada,
• tõsta nais-ning meessuguhormoonide sünteesi,
• tõsta nn õnnehormoon „serotoniini“ sünteesi.

Kolesterooli alandamine ravimitega  võtab ülaloetletud kaitse maha ja viib keha koed veelgi halvemasse olukorda.

Igal tagajärjel on omakorda tagajärg ja lõpuks on kehas suur ainevahetuslik segadus, mille lahendamine pole sugugi lihtne.

Haiguste tekke algpõhjus on alati üks – energiarikaste ainete blokeering kudedes, mis põhjustab seal happelis-põletikulisi reaktsioone ja sunnib lõpuks keha kaitsemehhanismid põlvili. Siit algab teekond haiguste väljakujunemisele, millest paranemine on juba palju keerulisem, nõudes inimeselt rohkem tahtejõudu ja aega ning lõpeb tavaliselt püsiva ravi määramisega arstide poolt.

Mida teha, kui teil on mõni või kõik ülaloetletud kaebustest:

• vaadake üle oma toitumine. Kas teie toidumenüüs on piisavalt värskeid puu-ja juurvilju, toortoitu, pähkleid, seemneid, erinevaid külmpressõlisid? Sööge aeglaselt nautides ja jätke puuviljad põhitoidukordade vahepeale. Kokku võiks tulla 5 toidukorda päeva jooksul.
• Kas te joote puhast vett vähemalt 1liitri päeva jooksul! Siia ei kuulu piim, mahlad, kohv, õlu, kali, limonaadid.
• Millist vett te joote? Pidage meeles, et magustatud joogid on kehahappesust suurendavad, mistõttu keha jaoks aluselisema joogi saate hapude tsitrusviljade lisamisel, sest nendes on vähem suhkrut, aga palju askorbiinhapet (C-vitamiin). Kaebuste tekkimisel tuleks mõelda vee aluselisemaks muutmisele („4 soola“ all tuntud karbonaatsoolad) või mõne aluselisema loodusliku vee ostmisele.
• Kalkuleerige, kas te kulutate igapäevaselt liikumisele sama palju energiat, nagu vaimsetele pingetele ja muredele? Füüsilise koormuse käigus „põletab“ organism kudedesse jäänud orgaanilised happed lõpuni. Vaimse töö tegijad vajavad suuremat kehalist koormust.

Piisav oleks 30-40 minutit liikumist iga päevas kerge hingelduse või kerge higistamiseni. Haiguste puhul konsulteerige koormuse suhtes oma arstiga.

• Püüdke oma teadlikud mured lahendada ja alateadlikega tegeleda, et suhtumine nendesse muuta või neist vabaneda. Tänapäeval on palju vaimse tervisega tegelevaid terapeute, kelle poole vajadusel pöörduda.

Artikli autor:  Riina Raudsik
Jüri tervisekeskuse arst

Pilt: internetist