Paiseleht - imeline varane ravimtaim!

Niisketel maadel, põõsastike all, kruusaaukudes, jäätmaadel ning prügihunnikutel laiuvad suured paiselehe õitega kaetud alad, mis tükk aega enne lehti maapinnast ilmuvad. Paiseleht on savimaade tunnusmärk. Need on esimesed õied, mida me talvetagavaraks võime korjata. Rögalahtistava ja põletikuvastase omaduse tõttu võime teda heade tulemustega kasutada bronhiidi, kõrikatarri, bronhiaalastma, rinnakelme põletiku ja isegi algava kopsutuberkuloosi puhul. Pikaajalise köha ja piinava kurgu kareduse puhul peaks päeval tihti jooma kuumapaiselehe teed meega. Hiljem, mais, kui pealt rohelised ja alt hõbevalged viltjad lehed kasvavad, kasutame me neid C- vitamiini sisalduse tõttu supiroheliseks ja kevadsalatiks. Seetõttu, et lehed rohkem mõjuaineid sisaldavad kui õied, võib tee valmistamiseks tarvitada õite ja lehtede segu.

 Tänu taime keemilise koostise rikkusele on tal tugev põletikuvastane toime. Vene rahvameditsiinis on paiselehega ravitud neeru- ja kusepõiepõletikku, sapipõiehaigusi, furunkuloosi. Soome rahvameditsiinis on esile tõstetud taime valuvaigistavaid omadusi, eriti reumavalude taandamiseks. Meie rahvameditsiin tunneb paiselehte kui nahapõletike ja tursete vähendajat, temaga on ravitud külmetushaigusi ja seedekulgla põletikku.

Paiselehe värsked pestud ja lehepudruks pigistatud lehed asetatuna rinnale aitavad iga raske kopsuhaiguse puhul, punetiste, punataudi ja kudede vigastustest tingitud hematoomide ja isegi keele lümfinäärmete põletiku puhul. Paiselehe lehepudru kompresside mõju on lausa hämmastav. Selle taime pudruga kompressi kasutatakse ka skrofuloossete paisete puhul. Nii paiselehe õite kui ka lehtede aurud, mida tuleb mitu korda päevas sisse hingata, aitavad kroonilise bronhiidiga kaasnevate haigushoogude ja lämmatava hingamisvaeguse puhul. Lühikese ajaga saabub kergendus. Paistetanud jalgu tuleks sageli vannitada paiselehe lehtede pudrus, mille järel hoida liigesed soojas.

Siirup, mida paiselehtedest valmistada, annab häid tulemusi kopsuhaiguste ja bronhiaalkatarri puhul.

Astmahaiged, pikaajalised bronhiidi ja suitsetamisest tingitud bronhiidi all kannatajad peaksid kevadeti jooma 2- 3 teelusikatäit lehtedest värskelt pressitud mahla koos ühe tassitäie lihaleeme (parim on korralikult, kaua keedetud kanapuljong) või sooja piimaga. See aitab kaasa paranemisele.

Veenipõletiku puhul võib värsked katkimurtud lehed segada rõõsa koorega salviks, mida panna põletikulise koha peale ja siduda rätikuga kinni.

Värskelt pigistatud paiselehe mahl kõrvatilgutatult aitab kõrvavalude puhul. Kui on vaja rögalahtistavat teed, siis võtke võrdsetes osades paiselehe õisi ja lehti, vägiheina õisi, kopsurohtu ja süstjat teelehte. Sellest segust võtta 2 tl. ¼ liitri vee kohta ja keeta. Iga päev juua lokshaaval kolm tassi teed, mis on meega magusaks tehtud.

Kuivatatud paiselehtede suits aitab hingelduse ja hingamisraskuste korral. Suitsetajad võivad teha nii:
Võetakse kuivatatud paiselehe õisi ja topitakse nendest sigaret. Seda suitsetatakse vastavalt soovile 2-4 korda päevas.

Paiselehe õite suitsetamine ravib visa tugeva köhaga astmat ja bronhiiti, vähendab röga hulka, soodustab selle eritumist ning vähendab köha.
Ürditõmmisega pestakse pead juuste kasvu soodustamiseks.Nohu algul panna paiselehepuru põlema ja hingata suitsu sisse. Sama võte aitab ka kroonilise nohu korral.

Ettavaatust! Paiselehte ei tohi tarvitada koos vererõhku alandavate ja südameveresoonkonda ravivate ravimitega. Pikaajalisel kasutamisel võivad taimedes sisalduvad alkaloidid mõjuda soodustavalt vähi tekkele. Samuti ei tohi taime tarbida raseduse ajal.

Korjamine ja kuivatamine: Päris noori lehti pole mõtet koguda. Lehed tuleb kohe kuivama panna, laotades need õhukese kihina pööningule või õhu kätte. Lehti tuleb sageli ümber pöörata, et mõlemad pooled kuivaksid ühtlaselt. Lehti võib kuivatada ka nööri peale aetuna. Pärast kuivatamist tuleb lehed sorteerida, eemaldada pruuniks tõmbunud ja hallitusega kaetud lehed. Õisi koos vartega kuivatatakse kuivatis temperatuuril 50-60

Kasutamine:
Tee: 1 kuhjaga teelusikatäis paiselehe õisi (hiljem ka lehti ja õisi võrdses koguses) ¼ liitri kuuma veega üle kallata ja lasta lühikest aega tõmmata.

Pealepanemiseks: Värsked lehed pesta, hõõruda pudruks ja panna haigele kohale.
Aur: Kuhjaga teelusikatäis õisi ja lehti keeta ning mitu korda päevas auru sisse hingata. Võib lisada ka teelusikatäis soodat. Sissehingamise ajal hoida rätik üle pea.
Jalavannid: Suur peotäis paiselehe lehti keeta vees, tõmmata lasta ja jalgu 20 min. vannis hoida.
Värske mahl: Pestud lehed pressida mahlapressis mahlaks.

Siirup: Savipott või klaaspurk täidetakse vaheldumisi lehtede ja toorsuhkruga või meega., lastakse seista kuni segu põhja vajub, siis lisatakse taas lehti ja suhkrut, kuni nõu on täis. Seejärel seotakse nõu kahe- või kolmekordse tugeva pärgamendi või tsellofaaniga kinni ning asetatakse aeda varjulisse kohta auku.  Siis pannakse selle kohale laud ja kaetakse mullaga kinni. Ühtlane soojus soodustab käärimisprotsessi. Pärast kaheksat nädalat võetakse nõu välja ja lastakse saadud siirup üks või kaks korda keema. Jahutatud siirupiga täita väikesed laiasuulised pudelid. Paiselehesiirup on talvel parim kaitse gripi vastu. Seda võetakse 1 teelusikatäis korraga.

Olge terved!
Küllike

Allikad: „Tervis Jumala apteegist“ M.Treben
http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aialeht/paiseleht-ajab-koha-ja-nohu-minema?id=30516021
http://raulpage.org/ravimtaimed/#paiseleht