Dieedist ja kehale vajalikust toitumisest

Loen järjest Facebookist postitusi, mis tutvustavad erinevaid dieete: "...dieet - nädalaga alla 7- 10 kg". Ma saan aru küll, et rannahooaeg on juba alanud ning soov kaalu langetada kiiresti, aga… tervisele selline asi kindlasti kasuks ei tule.

Ega kaalulangetamises polegi midagi halba. Vastupidi - tervisele ikka kasulik see, kui inimese rasvkude on mõõdukas. Küsimus on nende dieetide eesmärkides - need on kas kaalu langetamiseks ilu eesmärgil või kaalu langetamiseks tervise eesmärgil. Esimesed variandid kipuvad olema teise variandi suhtes vägagi vaenulikud. Kiirest ja tervislikust kaalulangetamisest ei saa juttugi olla. Kiire kaalulangetamise puhul kukub kaal kukub eelkõige eluks vajalike valkude, mineraalide ja vitamiinide arvelt. Lõpuks, kui kehal enam kusagilt midagi võtta ei ole, hakkab rasva ka ära andma.

Aga keha on juba stressis - lihased pole ammu enam toitu saanud, rääkimata veresoontest, südamest (mis on ka lihaseline organ) jne. Stress tekitab inimesele aga teatavasti igasuguseid tervisehädasid alates närvilisusest lõpetades täieliku kurnatusega. Ning oma keha taastamine pärast dieeditamist on keeruline. Söömine, kui jätkata vanas vaimus, toimib vastupidise efektina - keha salvestab igaks juhuks kõik, mida talle antakse. Sest kes teab, millal ta jälle endale vajalikke aineid saab. Muidugi talletab ta siis ka neid aineid, mida otseselt vaja ei olegi ning nii võib pärast ekstreemseid dieete kehakaal tõusta dieedile eelnevale tasemele või enamgi veel. Meie keha on tark ning meil ei maksaks oma rumala mõistusega teda torkima minna.

Küll aga on kindlasti vajalik langetada kehakaalu aegamisi, kui see tõepoolest on tervise seisukohast (mitte ilu seisukohast) vajalik. Kõigepealt tuleb pidada meelest, et inimesed on erinevad ning erinevad on ka nende kehaehitused. Igaüks ei saagi enda keha modelliks (ma olen seisukohal, et ideaalne modelli keha on pigem anoreksia propageerija) ja see polegi vajalik. Peamine on olla oma kehaga sõber, teda armastada ning hoida ja tunda ennast oma kehas hästi. Selge on see, et ülekaalu korral (kui tegemist ikka on päriselt ülekaaluga, mitte ülekaaluga oma peas), on inimesel raske olla. Süda ja kõik teised elutähtsad organid peavad tegema mitmekordset tööd ning inimesel võib see kõigepealt avalduda energiapuudusena.

Muidugi ei juhtu veel midagi, kui üle on 2- 5 kg. Paanikaks pole põhjust, küll aga on soovitav vaadata üle oma vee tarbimine ning toidulaud. Kuna peaaegu kõikide inimeste kehad, kes teadlikult sellega ei tegele, on happelised, on esimeseks lahenduseks aluselise vee joomine ning loomse valgu ja suhkrute piiramine oma menüüs.
Aluselist vett võiks juua nii: hommikul 15- 20 min enne sööki teha endale tassitäis sooja vett, lisada sinna 1 tl. soodat ja soovi korral 1- 2 tl ise pressitud sidrunimahla. Päevaks aga teha endale pudelisse valmis aluseline vesi: 1,5 liitrit vett + 0,5 tl. soodat + 1/4 tl roosat soola või 7- 9 tera tavalist lauasoola. Roosas soolas on palju vajalikke mikroelemente, seepärast soovitan seda. Kes isetegemisega mässata ei viitsi, võib osta poest Devin´i vett. Selle pH on 9,1 kui ma õigesti mäletan. Seega täiesti aluseline looduslik mineraalvesi.

Päeva jooksul juua ära 1- 2 pudelitäit aluselist vett. See tundub esialgu palju, kuid keha vajabki tegelikult palju vett. Eriti suur on veepuudus vanematel inimestel. Nad kas lihtsalt unustavad,  et inimene koosneb veest ja me vajame seda kogu oma elu, mitte ainult füüsilist tööd tehes. Vee joomine on teadlik tegevus. Vee joomisega hoiame oma keha teadlikult töökorras. Mõnevõrra ettevaatlikumad joomisega peavad olema krooniliste neeruhaigustega inimesed. Nendel ei soovita ma juua üle 2. liitri päevas või jälgida arsti ettekirjutust.

Aluseline vesi viib meie kehast välja happed ning jõuab lõpuks ringiga ka rasvhapete juurde. Iga ülekaaluline inimene on happeline, selles pole mõtet kahelda. Kui keha hakkab saama tänu aluselise vee joomisele puhtamaks, hakkab ka kehakaal langema. Muidugi tuleb jälgida ka oma söömisharjumusi. 
Täiesti mõttetu on juua aluselist vett ja siis süüa sisse palju loomset valku, saia ja magusat. Keha ei vaja tegelikult neid toiduaineid. Kes lihata ei saa, valigu maheliha - kana, kalkun, kala, noorloomaliha, lambaliha. Piisab paarist korrast nädalas. Ülejäänu olgu taimne toit. Eestlased on kartulit süües unustanud nt. pudrud ja kaalikad. Putrudest ülihea on tatar. Meie oma eestimaine hele toortatar, millest saab väga maitsva pudru.

Pane potti ~1 tl võid ja prae toortatratang kergel võiga läbi. Seejärel vala tatrale peale äsja keedetud vesi nii, et see ulatub ~1 cm üle tatra. Pane potile kaas ning tõsta pott tulelt. Võid poti mässida nt. teki või saunalina sisse, et see püsiks kaua soe. Toortatart ei ole vaja keeta. Ta haudub pehmeks soojas potis. Umbes 1 tunni pärast on mõnus puder valmis. Mina valmistan hommikuks putru õhtul. Siis on hea see hommikul pannile panna ja lihtsalt soojendada.

Kindlasti on vaja jälgida ka vitamiinide- mineraalide taset kehas. Perearsti juures saab lasta teha vajalikud analüüsid. Enamikul eestlastel on kindlasti puudus D- vitamiinist, mida peaksime tarbima ka suvel, sest meil ei ole nii palju päikest. Päevane soovitav kogus, vastavalt erinevatele uuringutele, on 4000 ühikut.  Mineraalainetest on vaja tarbida magneesiumit ning parim on magneesiutsitraat. Magneesiumi kohta võib lugeda SIIT

Kui oma keha eest aluselise veega, toiduga ja liikumisega (vähemalt 30 min. iga päev mõõdukalt kiiret kõndimist) hoolitseda, pole aasta pärast dieeditamist vajagi. Boonusena on inimene jagu saanud oma kõrgest vererõhust, valutavatest liigestest, kortsus näonahast, stressist jne.
(Soovitan lugeda ka dr. Riina Raudsiku loengumaterjale ja raamatuid)

Olge terved!
Küllike

Soovitatav lugemismaterjal:

http://eestiarst.ee/static/files/096/ea1003lk185-190.pdf

http://www.telegram.ee/toit-ja-tervis/uurimus-rasvumine-pohjustab-d-vitamiini-puudujaaki#.VZPDZPntmko

http://www.telegram.ee/toit-ja-tervis/toiduallergia-on-seotud-paikese-ja-d-vitamiini-puudusega#.VZPDpPntmko

http://metameditsiin.ee/vitamiin.htm

Foto: internetist