Keha vananemine pole miskit muud, kui meie rakkude vananemine. Inimene on loodud vananema, kuid loodus on andnud siiski ka orienteeruva ajakava, millal inimene võiks ennast vanana tunda ja millal ta võib ka juba vana välja näha. Ja see vanus ei ole kindlasti 40, pigem 90- 100! Just nii! See pole mingi utoopia - elada 100- aastaseks ja rohkemgi, olles täiesti vitaalne ning haigustevaba. Nojah, eks lõpptulemus sõltub kogu elu jooksul elatud elust, kuid mitte kunagi ei ole hilja alustada oma pikema elu projekti nüüd ja kohe!
Rakud vananevad kiiresti happelises keskkonnas. Samuti on üks ja väga oluline haiguste põhjuseid keha happelisus. Üha enam kuuleme vähihaigustest ega mõista, miks on selle haiguse esinemine nii plahvatuslikult tõusnud. Võtmesõnaks on ikka keha happelisus! Mida kauem on keha happeline olnud, seda suurem on tõenäosus, et ühel halval hetkel diagnoositakse vähk (mis õnneks on siiski tänapäeval ravitav).
Seega: selleks, et näha välja noor, olla vitaalne ja terve ning tunda ennast hästi, on vaja õppida toituma, liikuma, vett tarbima, oma emotsioone tasakaalustama ning vähem vihkama. Keha ph- taseme kohta on antud välja palju kasulikke raamatuid, infot võib leida internetist. Kogu vajalik info on meil tegelikult juba ammu olemas, aga inimesed on kehvad muutuma.
Ehk on just nüüd õige aeg mõelda sellele, millise kehaga ma tahan edasi elada? Millisena ma tahan ennast peeglist vaadata (ma ei mõtle siin mingeid lisasid, vaid ikka loomulikku olekut)? Keskeas algab aeg nn. meile endale - lapsed on suureks kasvatatud, elu on mingile rajale liikunud ning nüüd on aega oma vaimsete vajaduste rahuldamiseks - saab lugeda, reisida, õppida... Saab tegelda kõikvõimalike tänapäeval pakutavate huvitavate spordialadega, käsitööga... Oleks vaid tervist!
Tervis ongi siis, kui inimene otsustab nii ning võtab ennast käsile nüüd ja praegu - toitub nii palju kui eluspüsimiseks on vaja, vajadusel tarbib toidulisandeid, joob piisavalt vett, sest me rakud ju koosnevad suures osas veest, liigub iga päev, et hoida liigesed tegevuses ning kehakaalu normis ning muidugi rõõmustab!
Rõõm südamest kiirgab igasse keharakku ning annab positiivse signaali - elu on ilus ja ma tahan elada veel kaua!
(PS! Ja pole vaja öelda, et elu on kole ning rõõmustamiseks ei ole põhjust! Kui ta on kole, siis tuleb teda ju muuta! See on iga inimese võimuses. Isegi siis, kui tundub, et enam pole midagi teha, tuleb otsida võimalusi! Need pole kuhugi kadunud. Inimesed annavad lihtsalt liiga kiiresti alla.)
Emotsioonide tasakaalustamine on samuti ph- taseme normis hoidmiseks väga oluline. Iga negatiivne emotsioon, mille endasse jätame, saadab happelist signaali. Seepärast - tundke negatiivseid emotsioone, sest need on inimlikud, kuid laske neil pärast seda minna! Pole vaja jäädagi neid enda peas kerima! Nad tulid, õpetasid ja võivad samamoodi meist lahkuda, sest me ei vaja eluspüsimiseks negatiivsust! Me vajame rõõmu, tänulikkust, heatahtlikkust, sõbralikkust, kannatlikkust, kaastundlikkust, tegutsemistahet...
Mida tervemad on inimesed, seda vähem saavad kasu kõikvõimalikud tööstused, kes inimeste haigustest võidavad. Ja me ei pea neid ju toitma?! Iga inimene saab ise enda heaks nii palju ära teha! Ma usun, et arstid rõõmustavad, kui saavad pigem tegelda ennetustööga kui ravimisega. Iga arst rõõmustab ju terve inimese eest! Eelkõige aga saab iseenda üle rõõmustada inimene ise, sest elu tervena ja tasakaalukana on elamist väärt!
Olge hoitud ja armastatud!
Küllike
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar