esmaspäev, 27. mai 2013

Väekohtadest


Selle jutuga ei saa ma olla väga originaalne. Küll aga saan ma olla nõus kõikide nende inimestega, kes väekohtadesse just sellisest vaatenurgast lähenevad.

Eestis on teada- tuntud mitmeid väekohti, mida inimesed käivad külastamas. Kes uudishimust, kes haiguse tervendamise eesmärgil. 
Selleks, et mõista väekohtade tähendust, on vaja minna ajas tagasi. Väekohtades käidi  nn. vaimolenditega suhtlemas. Oli teadmine, et sealsed vaimolendid kaitsevad inimesi kurja eest. Neile viid parimat söögikraami vms. endale väärtuslikku.  Lõunapoolsematest paikadest on teada, et vaimudele ohverdati isegi lapsi. Karm tegelikkus, kuid see kõik tõestab, et väekohtadest peeti lugu. Oli teadmine, et andes on võimalik küsida ja saada. Jah, seda võib pidada uskumuseks ning inimeste poolt välja mõeldud rituaalideks. Samas on aga tõestatud, et teatud väekohad omavad kõrgemat energeetilist vibratsiooni. Teadlased ei oska seda veel selgitada. Küll aga on selle tundnud ära loodusrahvad, kes neisse väekohtadesse pühad paigad rajasid.

Hakkasin väekohtade peale taas mõtlema Türgis olles. Selle riigis asub imeline koht – Pamukkale. Olen seal käinud juba 3x, eelmisel aastal elasin kohapeal 2 nädalat. Need imelised valged mäed lausa tõmbavad! See energeetika….. ma ei oska seda tunnet sõnadesse panna. Kuigi peamine vaatamisväärsus, kuhu inimesed saavad ligi, on tehislik, ei kahanda see sealse paiga väekust. Kogu ala, mis hõlmab antiikset linna Hierapolist ning Pamukkale Traveriine, on kõrgema energeetilise nivooga ala kui ümberkaudsed paigad.


Sel korral Türgis olles ma Pamukkales küll ei käinud, kuigi oleksin väga tahtnud minna.
Hakkasin mõtlema, et miks siis just sinna ja mis on selles paigas nii erilist?  Türgis on teisigi ilusaid ning väekaid kohti.  Pamukkalel tervendavat kuulsust ei ole, kuigi sealne mineraaliderikas vesi omab siiski ka tervendavat toimet.

See, et Pamukkalet ei loeta tervendava paigana, ongi asja iva. Sinna lähevad inimesed rõõmsal meelel, nautima looduse imet, imelist vaadet. Kel huvi saab supelda Aphrodite basseinis, lõõgastuda. Sinna viiakse oma positiivne energia ning Pamukkale täitub positiivsusega. Sinna on hea minna ning sinna kutsub tagasi.
Kui nüüd vaadata meie kuulsaid väekohti, kus käiakse ennast tervendamas, siis tegelikult on paljudes kohtades olukord vastupidine. Minnakse oma haigusega, mis teadupärast on negatiivne. Palutakse, et see koht aitaks terveneda. Jäetakse oma negatiivsusest igasse väekohta jälg. Tuleb järgmine inimene ning korjab lisaks enda teemale üles ka eelnevate külastajate salvestisi. Tihti just seepärast ongi meie kuulsates väekohtades raske energia ning sinna ei kutsu ka tagasi, vähemalt mind küll mitte.

Milline on lahendus? Ikka seesama, mis esivanemate ajal. Väekohta tuleb minna andma, ohverdama oma parimaid palasid. Parimad palad on ka positiivne energia, rõõmus meel ning heatahtlikkus. Väekohta sisenedes tuleb tunnetada sealselt vaimolendit, paluda temalt sisenemiseks luba ning austada tema rahu. Kui kontakt väekohaga olemas, saab paluda endale tervendust kõrgeimal ja parimal moel.
Ühtlasi toimub nii  ka energiavahetus – inimene ise annab ka omalt poolt panuse oma tervenemisse. Niisama ei saa enam midagi. Täpsemalt - saab ikka, aga lõivu peame maksma siis millegi muu arvelt.
Tuletagem endale meelde oma esivanemate kombeid, puhastagem väekohad negatiivsest energiat ja laadigem need positiivsega. Niimoodi saavad need kohad meile tõepoolest olla taas kasulikud.


Armastusega,
Küllike


Kommentaare ei ole: