Täna tahan ma rääkida artriidi ja reuma metameditsiinilistest tekkepõhjustest. (PS! Artroosi kohta kirjutan hiljem.)
Eesti inimestel esineb nii reumat kui ka artriiti väga, väga palju. Selleks, et ennast ise analüüsida ja aidata panin kirja selle, mida mina tunnen ja näen. Muidugi tuleb lisaks mõttetasandile analüüsida ka füüsilist tasandit ja tekkepõhjusi, nagu nt. toitumine, ravimite tarbimine, teiste haiguste tagajärjed jms. Praegu aga siiski artriidi ja reuma mentaalsetest põhjustest.
Liigesed aitavad kaasa liikumisele ja väljendamisele. Reuma puhul võib lisaks rääkida veel jõust (ka sisemisest) ja aktiivsusest nii füüsilises kui ka igapäevaelus toimetamise tähenduses.
Metafüüsilised sümptomid: tunne on, nagu liigesed oleks roostes ja blokeeritud – liigesevedelik vastab justkui mootoriõlile – kui õli puudub ja mootorit ei määrita, hakkab see krigisema ning jookseb lõpuks kokkugi, kui ikka õli ei lisata. Füüsilises mõttes tähendab see seda, et liigesevedelikku on vaja juurde tekitada, nt. glükosamiini ja kondroitiini tarbimisega. Mentaalses tähenduses aga õli lisamisega oma elust läbi liikumisele. Teadmisele, et ma suudan õlitatult kõikidest olukordadest läbi minna. Samuti näitavad liigesed liikumist – iga masin peab ju liikuma. Kui see liikuda ei saa, läheb see rooste. Nii on ka liigesega. Ikka füüsiline liikumine on oluline, aga ka vaimne liikumine. Pole vaja klammerduda ning karta muutusi oma elus. Seisakud tekitavad pigem valu ja ängistust. Roostes liiges teeb valu, sest vedelikud liikuda ei saa (me piirame ennast ega luba endal elust läbi liikuda). Füüsiliselt võib nn. roostes liiges väljenduda põlvede ja hüppeliigese paistetusega
Nagu öeldud, räägib meie liigeste olukord meie liikumisest reaalses elus- kas kõik liigub õlitatult või esineb takistusi? Vanad, juba läbi elatud, kuid pidevalt häirivad ja kedratavad teemad (mis kehas väljenduvad šlakkidena ja ka reumamuhkudena) takistavad edasiminekut ja võimalust oma elu (ka siseelu) rajale saada.
Kui liigestes on justkui liiv, ragin, siis on tegemist väljendusvõime puudumisega, mis puudutab isiklikku edasi liikumist. Inimene ei väljenda soove oma isikliku elu osas, vaid läheb vooluga kaasa, nagu keegi teine tema elu juhtida tahab. Läheb kaasa küll, aga alateadvuses siunab oma elu, teisi inimesi. Tegelikult ei taha teiste soovitud suunas liikuda ja ajab alateadvuses sõrad vastu.
Paljudel inimestel on liigesed kanged just hommikuti. Kohe kuidagi ei saa ennast liikuma. Esimesed sammud on valusad ja justkui teosammud. Selline olukord sunnib kõigepealt rahulikult paigale jääma ning hakata vaikselt liigeseid liigutama kuni need muutuvad soojaks ning liikumine võimalikuks. Ehk siis inimesed tunnevad, et ei saa kohe päeva vedama. Selline olukord kajastab meie sisemist vastuseisu päevale ja oma igapäevatoimetustele vastu minemiseks. Sageli on see seotud rutiinis olemisega. Inimesel on soov sellest väljuda, kuid ta ei võta midagi reaalset ette.
Kui alateadvuses esineb peidetud agressiivsust, võib see kajastuda nt. põlve- või hüppeliigese täielikus liikumatuses seletamatul põhjusel. Ühel hetkel läheb lihtsalt liiges paiste, võib olla ka põletikku ega lase üldse liikuda. Siis peaks mõtlema, millised on need mõtted, mis oma elus liikumisega seoses tekitavad viha. Samuti näitavad selliselt reageerivad liigsed seda, et inimene ei ole valmis oma agressiivsust ja selle poolt tekitatud sisemist/ hingelist valu aktsepteerima. Tegemist on tihti alla surutud kriitikaga iseenese ja teiste suhtes. Inimene ei tunnista oma liigset kriitilisust.
Liigesed on omavahel seotud sidemetega ning vaimsel tasandil sümboliseerivad liigesesidemeid meie sidemeid perekonnas, töökaaslastega, s.t. lähimate sugulaste ja sõpradega, nendega, kellega puutume kokku igapäevaselt. Kui liigesed valutavad ega lase liikuda, tuleks kaaluda ka oma suhtealaseid hakkama saamisi. Kui inimesel on sees tunne, et talle tehakse liiga, et teda kiusatakse, et tal on keeruline kellagagi rääkida, võivad hakata valutama nii käe- kui ka jalaliigesed. See sõltub konkreetsest emotsioonist.
Tammsaare on kirjutanud: „Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb armastus!“ Sel juhul lähtutakse sellest, et sõbralik ja harmooniline suhe saab olla ainult „raske töö“ tagajärg. Selle asemelt, et oma positsiooni kindlameelselt ja mõnikord ka „võideldes“ kindlustada, peaks tulemuse saavutama hoopis kaastunde abil, s.t. „Kes palju kannatab, see saab lõpuks ka tasu.“ Selline mõtteviis kahjustab pikapeale liigeseid, mis lõpuks ei lase lihtsalt enam liikuda ja inimene on saavutanud kaastunde saamise. Tal on nüüdpõhjus nõuda endale kaasa tundmist seepärast, et ta kannatab.
Kui probleemid on pigem lihases kui luus, näitab elu meile, et vaja on võtta elu rahulikumalt. Valu lihases, nt. põlves on lihtsalt turse, millele pole selgitust trauma näol, räägib, et elame liiga tormakat elu. Tormame siia ja sinna mõtlemata, mis on tegelikult optimaalne ja vajalik. Võib olla, et me ei torma isegi mitte reaalselt, vaid oma mõtetes. Hüppame ühelt soovilt teisele ja püüame elada nii nagu saabunud oleks viimne päev. Meil on iseendale liiga suured nõudmised ja me muudkui jookseme, et oma mõtetega sammu pidada.
Liigesevaevused üldiselt võivad rääkida ka süütunnetest selles tähenduses, et inimene ise käitub „heaolu sooviva türannina“. See tähendab, et inimene ei julge küsida abi, sest talle tundub, et ta tüütab teisi oma palvetega. Selline inimene on ohvrimeelne, vaikne kannataja, naerunäo tegija igas olukorras.
Nüüd aga liigestest spetsiifiliselt:
Sõrmeliiges- sisemine konflikt, et ei suudeta elu enda kätte haarata.
Käeliiges – sisemine konflikt tegevuse ja mõtte vahel
Küünarnukk – sisemine konflikt läbilöömise valdkonnas
Puusaliiges – sisemine konflikt elus edasi minemise ja elumõtte valdkonnas
Põlveliiges – sisemine konflikt alanduse ja alandlikkuse valdkonnas
Hüppeliiges – sisemine konflikt hüppe ehk muutuste tegemise valdkonnas
Kuidas probleeme lahendada?
On mitmeid erinevaid variante, millele tähelepanu pöörata ja mida võtta kasutusele:
1. elusse panustamine, aktiivne elamine;
2. isiklikule edasiminekule ja eneseväljendamisele keskendumine;
3. enda sisemise energia teadvustamine ning enda hinge ja vaimu arengule suunamine;
4. tuleb fookus väliselt suunata sissepoole;
5. tuleb õppida tundma teiste inimeste võitluslikkust ellujäämise, enesekehtestamise eesmärgil ning nendesse kui normaalsesse nähtusesse suhtumine - igaüks tahab ju elada;
6. näha läbi oma klammerdumisi selleks, et nendest vabaneda ja lasta elu voolama;
7. tuleb vastata ausalt altruismi puudutavale küsimusele. Kui täheldad, et Sinus on ohverdamise tundemärke, analüüsi, millest Sa tegelikult puudust tunned;
8. seedimata, enese jaoks lahendamata probleemid, millele viitavad reumamuhud;
9. tuleb teadlikult puhastada liigesesidemeid (seega ka inimestevahelisi sidemeid), nt. paastumisega igas tähenduses selleks, et vabaneda kogunenud saastast.
Olge terved!
Küllike
Pilt: internetist
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar