Juba mitu head päeva on mul olnud mõte kirjutada pikemalt hingamise olulisusest. Avastasin, et Peeter on selle aga väga hästi juba kirja pannud ning jagan rõõmuga tema kirjutatut.
Tõepoolest, õige hingamine ON tervise seisukohalt väga tähtis. Asugem siis kohe uut hingamist õppima ;)
Olge hoitud!
Küllike
Pilt: internetist
Küllike
Pilt: internetist
SISSEJUHATUS HINGAMISSE
Mida vähem inimene ilma selleta kehafunktsioonita vastu peab, seda võimsam ravivahend see on.
Söögita võime olla kuid või aastaid, veeta mõned päevad - aga hingamiseta vaid mõned minutid.
Söögita võime olla kuid või aastaid, veeta mõned päevad - aga hingamiseta vaid mõned minutid.
Seega on Hingamine võimsaim teadaolevaist ravivahendeist. Seekaudu valitseme oma Hinge.
Jooga avastas Hingamise võimalused Võimluse („aasana”) käigus – tänu keha kordades suurenenud ergastatusele ja lõdvestusele.
Kuid enne „ülivõimete” (siddhi) juurde asumist peaksime omadama elementaarse – KÕHUHINGAMISE. Nõnda hingavad kõik lapsed. Ja ka suur osa mehi. Samal ajal kui enamus naisi „hingitsevad” veel vaid kopsu ülaosas. Tänu millele meestel on palju vähem seedehäireid (sh kõhukinnisust), naistel jällegi aga vähem kopsuhaigusi.
Miks on Kõhu- ehk Diafragmahingamine eluliselt vajalik?
1. Kopsud on selleks, et kasutada neid tervenisti - siis kopsude alaossa ei jää õhku seiskuma ega „kopitama”
2. Kõhudiafragma on ühtaegu meie suurim lümfipump, mis aitab lümfil liikuda alt üles
3. Kõhudiafragma abistab ka südant, „masseerides” teda läbivaid suuri pärgartereid
4. Kõhudiafragma masseerib ka meie kõhu- kui ka rinnaõõne organeid
5. Hingates „alla kõhtu” ehk „jalge vahelt sisse”, hingame ka chi (eluenergia) alla välja. Ilma selleta hakkab keha alaosa „tuimenema” - kuni seksuaalvaevusteni (frigiidsus, impotetsus) välja
6. Kõhuhingamine lõdvesab organismi, stimuleerides meie parasümpaatilist närvisüsteemi ja uitnärvi – mis on inimese loomulik stressivaba olek. Alles ohu korral siirdub hingamine kopsu ülaossa ja käivitub sümpaatiline närvisüsteem.
7. Kõhuhingamine, kaotades pinge õlavööst, hoiab ka õiget kehavormi - õrnalt sirutunud selgroogu koos kõige ülejäänu „lösakilolekuga”. Võimaldades ühtaegu Mõnukõndi (Orgastilist Kõndi) ja Mõnujooksu. Õige kehavorm (koos ristluu asetumisega ettepoole) kaotab ka vajaduse kõhtu kramplikult „sees hoida” - ta püsib seal loomulikult.
2. Kõhudiafragma on ühtaegu meie suurim lümfipump, mis aitab lümfil liikuda alt üles
3. Kõhudiafragma abistab ka südant, „masseerides” teda läbivaid suuri pärgartereid
4. Kõhudiafragma masseerib ka meie kõhu- kui ka rinnaõõne organeid
5. Hingates „alla kõhtu” ehk „jalge vahelt sisse”, hingame ka chi (eluenergia) alla välja. Ilma selleta hakkab keha alaosa „tuimenema” - kuni seksuaalvaevusteni (frigiidsus, impotetsus) välja
6. Kõhuhingamine lõdvesab organismi, stimuleerides meie parasümpaatilist närvisüsteemi ja uitnärvi – mis on inimese loomulik stressivaba olek. Alles ohu korral siirdub hingamine kopsu ülaossa ja käivitub sümpaatiline närvisüsteem.
7. Kõhuhingamine, kaotades pinge õlavööst, hoiab ka õiget kehavormi - õrnalt sirutunud selgroogu koos kõige ülejäänu „lösakilolekuga”. Võimaldades ühtaegu Mõnukõndi (Orgastilist Kõndi) ja Mõnujooksu. Õige kehavorm (koos ristluu asetumisega ettepoole) kaotab ka vajaduse kõhtu kramplikult „sees hoida” - ta püsib seal loomulikult.
Et õppida Kõhuhingamist, selleks piisab mõnekümnest STOPP-kaadrist päevas – mil peatute ja hingate vähemalt mõned korrad kõhust alates. Paari-kolme kuuga võtab alateadvus selle üle ja te hakkate kõhuga hingame isegi magades.
Meenutagem Hiina fengšui Õnnebuda - milline oivaline Lösakil Kõht.
Peeter Liiv
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar