Hea laps

Enamus minuvanused on kasvanud hea lapse vaimus – hea laps ei räägi vastu, hea laps teeb nii nagu vanemad soovivad ja õigeks peavad, hea laps ei küsi koolis, miks mul seda ülesannet vaja on. Hea laps lihtsalt teeb. Niisugune oli lihtsalt meie ühiskonna soov.  Kuidas minuvanused oma lapsi kasvatavad? Eks me oleme paljuski võtnud selle kasvatusmeetodi ka üle. Kes rohkem, kes vähem. Õnneks on nii mõnelegi minuvanusele jõudnud kohale, et laps on hea igas olukorras. Ta on ju meie laps. Tema tegu ei pruugi alati olla heakskiitu väärt. Ning seda tuleb temaga ka arutada, sest kindlasti jäävad ühiskonnas kehtima nn. käitumisnormid, mida me aktsepteerida saame ning mida mitte. Tuleb aga meeles pidada, et eksimine on inimlik ning eksimuste kaudu me ju ka kogemusi omandame. Pigem peame julgustama lapsi ja noori tegema ja seejuures ka eksima. Las kukub, aitame tal tõusta!

Lihtsalt käsutäitjal saab elus olema suht keeruline, sest paratamatult saabub see aeg, mil noor inimene peab hakkama ise otsuseid vastu võtma. Eksida aga ei saa siis, kui ollakse 100% sõnakuulelikud. Sest kõik on ju reguleeritud - kodus teavad vanemad, kuidas täpselt on õige, koolis teavad õpetajad jt. koolitöötajad.
Koolisüsteem tahaks ikka veel kasvatada inimesi, kes on kuulekad kodanikud, nagu see oli vajalik 50 aastat tagasi.
Praegu on muutuste aeg. Jah, tõsi. Kui kuulata, vaadata ja analüüsida, mis meie ümber toimub, siis võib seda kindlalt väita. Inimesed on rahulolematud. Valitseb revolutsiooniline situatsioon – vanamoodi ei saa ja uutmoodi ei oska/ ei lasta.
See, kuidas käituvad noored, on ju ennekuulmatu! Ennekuulmatu, sest varem ei olnud selleks õige aeg. Nüüd on.
Nad lammutavad. Lammutavad seda süsteemi, mis enam ei toimi. Noored inimesed ootavad oma vanematelt ja õpetajatelt suhtlemist ja elus hakkamasaamise õpetamist.  Nad vajavad juhendamist, aga mitte enda eest ära elamist. Nad ei taha õppida ainult töövihikuga ja raamatuga, kui aine omandamiseks on mitmeid palju paremaid ja kasulikumaid võimalusi. Töövihik ja raamat, mis on 10 aastat või rohkemgi vanad, ei ole huvitavad. Isegi kui töövihik ja raamat on uued, siis ikkagi ei taha teha ainult mehhaanilist tööd.  Kuulen, kuidas nii mõnigi mõtleb, et ega siis koolis ei peagi olema huvitav. See on töötegemise ja targaks saamise koht. Aga…. Täiskasvanutele soovitatakse iga 5.- 7. aasta tagant muuta kas töökohta, muuta midagi oma tööülesannetes või minna midagi uut õppima. Vastasel juhul põleb inimene läbi, sest töö ei paku talle rahuldust. Tal on igav. Kas töötegemine peab olema lõbus? Ei ja jah. Igal juhul ei pea töötegemine olema kurnav ning vaevarikas. Töötegemine peab inimesele pakkuma arenguvõimalust igas mõttes. Mitte ainult vaimses mõttes, vaid ka emotsionaalses mõttes. Iga uus olukord on inimese jaoks õppetund.

Miks siis ei või õpilased, kes ise kooliskäimise ajal läbivad väga suuri füsioloogilisi muutuseid, soovida, et koolis oleks põnev? Tarkust ON võimalik omandada huvitavalt ja nii, et õpitu lihtsalt meelde jääb. Ei tasu muretseda seepärast, et koolitöö tegemisel kasutatakse ehk liiga palju arvutit ja hr. Minister soovitab laiemalt kasutusele võtta e-lugerid. Vastupidi- see peaks õpetama infohankimise ja –töötlemise oskust. Tark ei ole mitte ainult see, kel kõikvõimalik info peas, vaid see, kes oskab seda õigest kohast otsida ning selle infoga ka midagi peale hakata.  Mida rohkem noored peavad tegema iseseisvat nn. uurimistööd, seda rohkem nad ka õpivad. Loomulikult tuleb neid juhendada, kuid see on midagi muud, kui pähe õppimine ja õpitu peale kontrolltöö tegemine. Kontrolltöö tehtud ja kõik peast pühitud J  Matemaatikat on ilmselt uurimistööga mõnevõrra keeruline õppida, kuid usun, et ka selles valdkonnas on võimalik rakendada huviäratavat õppemetoodikat.

Noored vajavad suhtlemisõpetust ja meeskonnatööoskust.  Individualistidena pole kerge elus hakkama saada. Suhtlemist ei saa aga õppida tunnis käe tõstmisega ja õpetaja kuulamisega. Meeskonnatööd saab õppida väga edukalt peaaegu igas tunnis. Ideaalne variant on grupitöö, kus iga grupp vastutab teema eest, mida oma kaasõpilastele esitleda. Oluline on see, et igaüks sellest grupist saaks oma teema, mille kohta info välja ostida ja koos teistega see konteksti sobitada. Teemat ette kandes saab jagada kaasõpilastele olulise kohta infolehed ja miks mitte ka küsimused, mille vastused saadakse ettekandest. See motiveerib tähelepanelikult kuulama ning võimaldab õpetajal ka hindeid panna, mis meie süsteemis on olulise tähtsusega. Õpilastel saab lasta saata olulise ka kaasõpilaste e-posti, et oleks võimalik õpitu ühte kausta kokku koguda. Aasta lõpus enne suuremat testi hea kõik vajalik üle korrata. Pealegi õpilaselt – õpilasele õpetusmeetod pidi olema päris tõhus .

Tänase mõtiskluse lõpetuseks: hea laps ei ole see, kes vastuvaidlemata kõik selgeks õpib teadmata, kuidas seda elus kasutada saab. Hea laps on see, kel on soov areneda iseenda, mitte lapsevanema või õpetaja pärast. Et kasvada iseseisvaks inimeseks, vajavad lapsed ja noored juhendamist, mitte keeldusid, käske ning nende eest ära elamist ja otsustamist. Lapsed ja noored on vaja suunata arusaamisele, et nemad ise vastutavad oma tuleviku eest olles siin ja praegu. Tulevikku suunatud areng võib olla aga praeguse ühiskonna mõistes mässav ning lammutav.

Armastusega, Küllike