Olete mõnikord tundnud, et paljud asjad ajavad äkki vihale - mees, lapsed, koduloomad, kukkuv tass (kusjuures just vihasena hakkavad asjad nagu meelega kukkuma, et sind veel vihasemaks ajada :) ) Vaatad end ümbritsevaid inimesi ja ei saa aru, miks nad ometi on sellised? Miks nad teevad ja ütlevad nii? Kindlasti meelega, et mind ärritada!
Mõtled ja tunned: „Appi, ma ei või! Kuidas ikka saab nii rumal olla?!“
Kusjuures, hiljem analüüsides on nii mõnigi situatsioon olnud väga tavaline. Poleks olnud mingit põhjust ärritumiseks.
Ega teised inimesed polegi rumalad. Kui üldse kedagi rumalaks nimetada, siis ainult iseennast. Just seepärast, et ma pole leidnud endas tasakaalu ja keegi saab mind oma käitumisega mõjutada. Seega, otsin põhjust iseendast.
Mõtled ja tunned: „Appi, ma ei või! Kuidas ikka saab nii rumal olla?!“
Kusjuures, hiljem analüüsides on nii mõnigi situatsioon olnud väga tavaline. Poleks olnud mingit põhjust ärritumiseks.
Ega teised inimesed polegi rumalad. Kui üldse kedagi rumalaks nimetada, siis ainult iseennast. Just seepärast, et ma pole leidnud endas tasakaalu ja keegi saab mind oma käitumisega mõjutada. Seega, otsin põhjust iseendast.
Ma ei ütle, et ärrituda ei tohi. Muidugi tohib, sest see on
inimlik, aga siis on vaja ka selgitada välja, MIKS ma just niimoodi
reageerisin. Igal reageeringul on põhjus. Järgmisel korral ei ole enam nii lihtne mind endast välja viia.
Taolised ärritushood on märguandeks, et tuleb hakata taas tähelepanelikumalt endasse vaatama. Kui ma tean, et igal inimesel on oma elu ja seega ka omad otsused, siis ma ju teoreetiliselt ei lase ennast teiste inimeste käitumisest kõigutada. Kui teise käitumine puudutab otseselt minuga seotud teemat, siis tuleb ka siin reageerida rahulikult. Vihastamine viib ainult tülini, tasakaal on aga trump igas olukorras.
Aga kui ma olen siiski löödud kõikuma, näitab see, et minu enda sisemaailm on täis rahulolematust. See, et teiste inimeste käitumine mind ärritab, pole nende süü. Tuleb hakata „kaevama“ endas ja saada aru, mis teeb mind rahulolematuks.
Võib olla olen ma jäänud liiga kauaks paigale, kuigi sooviksin oma elus midagi muuta või lihtsalt praegusel ajahetkel teistmoodi kulgeda, aga ma pole julgenud muutust ette võtta. Võib olla olen ammu tahtnud võtta vastu mõnd otsust, mis nüüd tänu „välisele ärritajale“ meelde tuletati. Võib olla olen lihtsalt ebakindel, sest ma ei usalda iseennast. Võib olla on minu sees emotsioonid, mis vajavad väljapääsu, et saaksin end vabastada negatiivsusest. Seega – miski pole väline, kõik on minu enda sees.
Eneseanalüüs on siinkohal heaks abivahendiks. Tuleb endalt küsida:
Taolised ärritushood on märguandeks, et tuleb hakata taas tähelepanelikumalt endasse vaatama. Kui ma tean, et igal inimesel on oma elu ja seega ka omad otsused, siis ma ju teoreetiliselt ei lase ennast teiste inimeste käitumisest kõigutada. Kui teise käitumine puudutab otseselt minuga seotud teemat, siis tuleb ka siin reageerida rahulikult. Vihastamine viib ainult tülini, tasakaal on aga trump igas olukorras.
Aga kui ma olen siiski löödud kõikuma, näitab see, et minu enda sisemaailm on täis rahulolematust. See, et teiste inimeste käitumine mind ärritab, pole nende süü. Tuleb hakata „kaevama“ endas ja saada aru, mis teeb mind rahulolematuks.
Võib olla olen ma jäänud liiga kauaks paigale, kuigi sooviksin oma elus midagi muuta või lihtsalt praegusel ajahetkel teistmoodi kulgeda, aga ma pole julgenud muutust ette võtta. Võib olla olen ammu tahtnud võtta vastu mõnd otsust, mis nüüd tänu „välisele ärritajale“ meelde tuletati. Võib olla olen lihtsalt ebakindel, sest ma ei usalda iseennast. Võib olla on minu sees emotsioonid, mis vajavad väljapääsu, et saaksin end vabastada negatiivsusest. Seega – miski pole väline, kõik on minu enda sees.
Eneseanalüüs on siinkohal heaks abivahendiks. Tuleb endalt küsida:
1 1. Millist elu ma tahan elada?
2. Kuidas seda saavutada?
3. Mida saan ma kohe hakata enda heaks tegema?
Siinkohal tuleb paratamatult arvestada ka sellega, kuidas minu plaanid haakuvad minu perekonnaga. Me ei ela ju isolatsioonis. Paratamatult arvestame teiste inimeste heaoluga, kuid saame seda siiski teatud piirini. Seepärast on oluline, et suudame öelda välja iseendale selle, mida tahame ning seejärel rääkida oma soovidest ka lähedastele. Heades suhetes leitakse alati lahendus kõikide pereliikmete soovidele. See on kohandumine, kõigipoolne.
Siinkohal tuleb paratamatult arvestada ka sellega, kuidas minu plaanid haakuvad minu perekonnaga. Me ei ela ju isolatsioonis. Paratamatult arvestame teiste inimeste heaoluga, kuid saame seda siiski teatud piirini. Seepärast on oluline, et suudame öelda välja iseendale selle, mida tahame ning seejärel rääkida oma soovidest ka lähedastele. Heades suhetes leitakse alati lahendus kõikide pereliikmete soovidele. See on kohandumine, kõigipoolne.
Rahulolematusest vabanemise aluseks on oma mugavustsoonist väljumine. Julgedes öelda endale: "Ma soovin sellist elu ja ma viin selle ellu!", pakub elu põnevust. Kui tore on teha midagi täiesti uut või vähemalt uutmoodi. See ongi põnev!
Süvenedes oma elusse, pole aega ärrituda teiste inimeste peale.
Süvenedes oma elusse, pole aega ärrituda teiste inimeste peale.
Mida rahulolevam olen mina, seda vähem leidub neid, kes suudavad mind endast välja viia.
Valguses ja armastuses,
Küllike
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar