neljapäev, 10. juuli 2014

Kogutud mõtisklused- 2


Kogusin oma Facebooki leheküljelt taas kokku mõtisklused, mis sinna kirjutatud ajavahemikus 18. märts kuni 10. juuli 2014.

Aitäh, et olete olemas, armsad inimesed! 


Küllike

Igapäevased mõtisklused 
Oi ego egokene, kuidas ikka mõnel on ainult tema arvamus ja vale arvamus  Mina sain täna ühe inimese poolt tema sõprade seast kustutatud, ja ma ei ole kurb, kuna lihtsalt enam ei tahtnud lugeda oma FB seinal tema pidevaid negatiivseid kommentaare minu postituste juures ning palusin tal endaga tegelema hakata. Kui inimest ikka kõik teised, eriti aga Eesti riiki puudutav, häirib, siis ei saa olla põhjus ainult meie riigis. Eks siin ole ka midagi head.
Muidugi, meil on sõna- ja mõttevabadus. Aga alati tuleks ehk ka sellele mõelda, kuhu ja kuidas kirjutad. Kas sinu kirjutis saab antud ajahetkel midagi muuta või mõjub see pigem oma viha väljapurskamisena? Sõnal on väga suur tähendus. Ka kõige halvemaid asju saab väljendada tasakaalukalt ja viisakalt. Ja kas ikka peab kõike kommenteerima stiilis: "Mulle ei meeldi ning järelikult ongi nõme inimene." Kõik ei saa kõigile meeldida. Seda kinnitavad ka psühholoogid . grupist, kus on nt. 10 inimest, ei meeldi sa 2- 3 inimesele. Oluline on jääda viisakaks ning aktsepteerida inimeste erinevusi. Öeldakse ka: "Jäta mõnikord ütlemata, näid targem".  Ikka Päikest ja armastust!
_______________________________________________________________
Sinu elu on täpselt selline, millisena sa ise teda näed. Milliseks sa ta mõtled. Seejuures ei ole vaja vaadata teisele otsa ja küsida: "Mida sa arvad, milline on/ võiks olla minu elu? Mida ma peaksin tegema, et see läheks paremaks?"
Teised ei tea kunagi õiget vastust, sest neil puudub info sinu elutee kohta. Teistel on teiste elu, sinul on sinu elu. Sa saad vastuseid enda seest. Kuula iseenda südamehäält, sest see juhatab sind õigele rajale. Ja ära proovigi oma õpitud teadmistega hakata asju enda jaoks lahti seletama. Õpitud teadmised aitavad sul südamekutset ellu viia, kuid nad ei ütle sulle kunagi õiget vastust.
Las niimoodi jääbki - sinul on sinu elu ja teistel teiste elu.
Ainult et vajalik on need elud omavahel ühendada, mitte panna omavahel põrkuma. Erimeelsused selles osas, kuidas peab olema, on ju väga suhtelised. Kes vaatab paremalt, kes pahemalt, kes läheneb otse, kes ringiga. Ning ükski neist vaatenurkadest pole väär. Küsimus on kompromissides - kui palju keegi saab ja tahab neid teha. Selleks, et elada oma elu, on vaja teha kokkuleppeid lähedastega. Neid saab teha siis, kui seisad kindlalt oma teel ning tead ise ka, mida tahad. Tead, et sa võid elada, olla ja liikuda nii, nagu sulle on vajalik. Usaldad seda, et oled alati armastatud just sellisena ega pea teenima hakkama armastust kummardades ja koogutades seal, kus armastada ei osata. Seal, kus on hinnangute andmine ja võrdlemine.
Seisa kindlalt oma rajal, armasta iseennast, oma elu, oma tegusid ja õppetunde, oma lähedasi, loodust ja maavarasid, kogu maailma. Ära kiru ennast ega teisi õppetundide eest, mida siin elus omandama pead. Ole hoopis tänulik, et sulle on antud võimalus õppimiseks. Rõõmusta ja kurvasta ühtmoodi, tegemata vahet heal ja halval, sest kõik on suhteline ja sõltub vaatenurgast. Vaata oma elule nii, nagu ta on ning rõõmusta iseenda üle. Sa elad ja see on peamine!
Imelist suvist nädalat, armsad sõbrad!
_______________________________________________________________

Viimasel ajal on taas hakatud rääkima- kirjutama ennustajatest, tervendajatest, selgetnägijatest, šamaanidest jne. Sellest, kuidas inimestel on nendest sõltuvus, kuidas kõik on šarlatanid ja tegelikult on hoopis tegemist heade psühholoogidega, kes oskavad lugeda inimese käitumisest välja sobilikke vastuseid. Teine väide on see - kui keegi ongi terveks saanud, siis on tegemist tegelikult platseeboga, sest inimene uskus nii väga tervendajasse ning sai ise terveks. Sest inimene on ju iseenda parim tervendaja.
Mina ei hakka neid väiteid ümber lükkama ega ka kinnitama. Mina saan vastutada ainult iseenda eest ja tean, mida teen ning millised on tulemused.
Tahan öelda ainult kaht asju: kui inimesi on kasvatatud selles vaimus, et kogu aeg keegi ütleb, mida peab tegema ja kuidas on õige, siis ei kasvagi ju neid, kes julgeksid võtta vastu otsuseid. Julgeksid ise juhtida oma elu just sellele rajale, nagu sisetunne ütleb. Nad ei kuulagi paraku oma sisetunnet. Nad tahavadki kinnitust kelleltki teiselt. Nad ei julge otsustada, sest kardavad halvustamist ja karistust eksimuste eest (mida muidugi "igal nurgal" ka lahkelt jagatakse). Ennustaja vms. juures käies saab inimene oma vastutust justkui jagada.
Teine asi: kui inimene saab pärast tervendaja juures käimist oma tervise, seega ka elu paremaks, siis mis vahet seal on, millist meetodit tervendaja kasutab. Oluline on ju tulemus ning see, et inimene ON TERVE, rõõmus ja suudab jätkata. Ma leian, et sellised, kes suudavad süstida inimestesse positiivsust, aitavad inimesel vaadata enda sisse ning harutada tema segiläinud elurada, peaks olema oluliselt rohkem. Nii ehk saaks üldise, ühiskondliku, energia ka positiivsemaks ning elu voolama. Tekiks ehk meilgi ühiskond, kus toetatakse ning armastatakse üksteist.
Mina võin küll öelda, et vaatamata kõigele armastan ma seda, mida ma teen ning olen väga tänulik nende inimeste eest, kes on minu juurde jõudnud ja keda ma olen natukenegi aidata saanud. Päriselt. Päikest! /Küllike/
_______________________________________________________________
Õnn on see, kui oskad näha ja kuulda. Õnn on see, kui süda laulab. Õnn on see, kui suudad soovida armastust ka neile, kes pole Sinu suhtes olnud kõige meeldivamad. Õnn on tunda rõõmu teise inimese rõõmu ja õnnestumise üle. Õnn on see, kui oskad tunda kaasa. Õnn on see, kui julged olla üksi iseendaga. Õnn on see, kui Su kõrval on inimene, kelle kõrval võib olla ka lihtsalt vait. Õnn on see, kui Sul on teadlikkus olla õnnelik!
_______________________________________________________________
Mul on ettepanek - mõtleme nüüd ilma ilusaks! Seda on väga vaja, sest varsti laulu- ja tantsupidu ka tulemas!
Pea iga postitus, mida FB-s loen, on kirjutatud:"Kas sadu lõpeb? Loodame, et Jaanipäev tuleb lumeta! Vihm, vihm, vihm.." Mida ütled, seda ju saad!
Uskuge mind, õigel sõnastamisel on väga suur tähtsus! Tuleb välja öelda seda, mida tahad, aga mitte seda, mida ei taha. Ega sealpool silmapiiri ei saada aru sõnast "ei" 
Seega- igal hommikul, kui ärkate, öelge iseendale, et on ilus ja päikeseline päev! Õhtul aga tänage selle eest, mida päev on pakkunud.
Küllap see toimib ning Päike ja soe meie juurde taas tee leiavad! 
_______________________________________________________________

Hetkel, mil arvame kõike teadvat, saabub meie ellu midagi sellist, millega ei oskagi miskit peale hakata. On tunne, nagu polekski ilmas elanud - kõik tundub taas uus, juba juurdunud lahendused enam järsku ei kehti.
Kui selline olukord on inimese mõistes positiivne, siis polegi midagi arutada - inimene imestab ja naudib olukorda. Aga kui tegemist on inimmõistuse jaoks negatiivse olukorraga, siis istutakse maha, laiutatakse käsi ega ostagi kuhugi suunda enam liikuda. Tihti tekitab see ummikseis stressi ja jõuetusetunnet. Hakatakse ennast või teisi süüdistama selles, et ei saagi õieti oma elu juhtida - lapsepõlv on olnud keeruline, õpetajad pole õpetanud, abikaasa osutus elupõletajaks, ülemus on lihtsalt loll jne. Otsitakse süüdlasi. Eriti valusad on sellised õppetunnid neile, kes on arvanud täpselt teadvat, kuidas nende elu peab kulgema, arvestamata vähimagi kõrvalekaldega.
Selliste olukordade vältimiseks on hea harjutada ennast mõtlema, et elul on alati varuks mõni nipp, mille peale me mitte kunagi tulla ei saa. Kui kõik sujuks nii, nagu inimene mõistusega välja mõtleb, ei saaks toimida see plaan, milleks hing on Maale saabunud. On vaja õppida elama mõistusega ja südamega kooskõlas. Õppida olema harmoonias iseendaga.
Inimesel on vaja õppida arusaamist, et kõik, mis meile tuleb, on ainult kogemuste omandamiseks, meie isikliku karma korrastamiseks. Siiski ei pruugi paljudel juhtudel meie isikliku kogemuse väärtus olla pooltki seda, mida mõni olukord, kus meie oleme tegevad, pakub hoopis neile, kes meiega kokku puutuvad.
Elu on pidev liikumine, kus paigalseis on pigem tagasiminek. Liikudes iga päev teadmisega, olenemata vanusest, et veel nii palju on avastamisrõõmu, kutsudes enda ellu uusi olukordi, nautides õppetunde olenemata nende pluss- või miinuspoolest, jõuabki inimene kulgemiseni, mis ei tekita enam stressi. Tekib pigem teadmine, et minu elu on minu enda kätes ning keegi teine seda muuta ei saa ega tohigi. Teised saavad olla ainult abiks, kui abi palutakse. Kõik siin elus on nagu on. /Küllike/
_______________________________________________________________
Kui ilma sünnib inimene, siis ei tea ju kunagi, mis ja kes temast saab. Selge on see, et kõik vanemad soovivad oma lastele ainult parimat ning võimalikult sirget teed. Laste kasvatamine ja suunamine on vanemate ülesanne, kuid... vanemate ülesanne on oma lapsed ka vabaks lasta. Keegi on öelnud väga hästi: "Vanemad peavad sellest hetkest, kui laps sünnib, hakkama temast lahti laskma." Niimoodi on lapsel võimalik areneda just nii, nagu ilma tulnud hingel vaja. Ohoo, kuulen palju protestijaid :D: "Mida laps teab? Kuidas oskab tema otsustada, mis on temale parim? jne. jne."
Laps teab tihti palju rohkem, kui tema vanemad - ta teab ürgseid tõdesid, mida vanemad on tihti unustanud. Ta teab südametõde, tarkust tuleb juurde õppida. Peaasi, et lubataks kasutada ka südametarkust ega pandaks lapsi vanemate raamidesse. Lubades lapsel otsustada ning toetades tema enesekindluse kasvamist, on vanemad teinud oma parima, selleks, et hing saaks teostada seda, milleks ta Maale on kehastunud. Enesekindel inimene on väärtuslik! Ta teab täpselt, mida ta tahab ja kuhu suunduma peab. Temas on säilinud positiivne agressiivsus, mis viib edasi! Sellised inimesed sillutavad endale sirge tee. Õpetagem siis lastele otsustusvõimet ja vastutustunnet, raamidesse surumiseta. /Küllike/
_______________________________________________________________
Mulle on jäänud meelde üks väga tabav ütlus raamatust: " Tahame elada einsteinlikus maailmas newtonlikku elu." Saaks me sellest siis juba ükskord aru! /Küllike/
_______________________________________________________________

Minu järgneva nädala moto: vaatamata väga tihedale programmile, mida nädal toob, kulgen rahulikult. Olen tasakaalus ja harmoonias iseendaga. Niimoodi loon ka enda ümber tasakaalu ja harmooniat. Ma ei püüa muuta seda, mida muuta ei saa, vaid võtan olukordi nii, nagu need on. Tean, et minu rabelemine ei too mingisugust kasu, pigem ajab energiad minu ümber samuti ärevaks ja närviliseks.
Ma usun sellesse, et kõik inimesed on oma olemuselt head. Armastan ja olen armastatud! /Küllike/
__________________________________________________________

Inimene ajab tihti taga täiuslikkust - mees- naine olgu täiuslikud, töö olgu täiuslik, elu olgu täiuslik. Ainult täiuslikkus on see, mis teeb õnnelikuks, arvab inimene.
Mis see täiuslikkus siis õigupoolest on? Ma arvan, et see on meie enda ettekujutus, kuidas asjad peaksid olema. Selle pildi oleme loonud iseendale võrreldes teiste elu enda omaga, vaadates vaprate ja ilusate seriaale, kuulates muinasjutte sellest, kuidas oli kord prints...
Tegelik elu on täiuslik alati, kui oskame elule selle pilguga vaadata. Täiuslik on ta just meie jaoks, kuna pakub meile vajalikke oskusi- kogemusi- õppetunde. Seesama elu ei pruugi olla teiste silmade läbi kaugeltki mitte täiuslik, kuid kas peakski? Igaüks elab ju ainult ning ainult ühte elu - iseenda elu.
Mis saaks siis olla täiuslikum kui elu, millist vajab minu hing? Seepärast - vaadates iga hetke oma elust täiusliku nurga alt, loomegi ise endale täiusliku elu! Olles südames tänulikud kõige eest, mida elu meie teele veeretab - kogemuste, õppetundide, kukkumiste- tõusmiste eest - liigume me edasi ega pea vaevama oma pead küsimusega: "Kas see on täiuslik, kui...?" Me lihtsalt elame, oleme ja võtame vastu! Muidugi tuleb vahepeal ikka planeerida ka, sest muidu ei tea ju suunda.  Elu, mida elad on alati täiuslik, sest see on sinu imepärane võimalus kogeda hinge kehastumist, kogeda seda, mida iga päev lood! /Küllike/
_______________________________________________________________
Väike tagasiside Karinilt:
Pikalt planeerimata ja osaliselt skeptikuna, kuid avatud meelega ... jõudsin ühel päeval Küllike Lukkoneni juurde seansile. Polnud ma enne kuulnud eriti sellisest seansiteraapiast ja olin juba ammugi leppinud teadmisega, et oma ca 25a probleemse valutava seljaga "olen sõber" elu lõpuni.
Aga suur oli minu üllatus, kui peale ühte seanssi ... oli mu "sõber" kadunud!!! Mida polnud, seda polnud. Seljavalu oli kadunud.
Kui sel kevadel oli kevadine niiskus ja tuul jõudnud mu selga "hammustada" koguni viiel (!!!) korral, siis peale seanssi saabunud jaheda ja niiske perioodi jooksul ning kuni siiani pole mu selg valutanud!!!
Mul on raske seda siiani uskuda, kuid see on tõsi.
Tavaliselt seansile järgnenud tüüpiliste jahedate kevadilmadega oleksin varem olnud traditsiooniliselt voodis pikali. Siiani pole seda juhtunud!!!
Ja ma tänan sind selle eest südamest, Küllike!!!
Aitäh sulle, et mu ca 25a kestnud seljavalust vabastasid!!!
See on uskumatu tunne, kui saad teha midagi siis, kui ise heaks arvad ... ja mitte siis, kui selg su elu dikteerib!
Aitähh!!!!!
_______________________________________________________________
Olen viimasel ajal palju lugenud tekste teemal: "Kuidas olla naine? Mis on naiselikkus? Kuidas naised peavad mehi armastama ja olema nende kaelaks" jms.
Oh, teoorias on kõik selge ja eks me sinna ju püüdlemegi kogu aeg. Vahepeal peab paraku iseenda eest ka seisma selleks, et oma naiselikkust näidata. Ei saa nii, et ainult armastad, armastad, armastad ja nii ongi reaalses maailmas kõik perega seotud toimetused kuhjunud naise õlgadele. Tuleb õpetada seda, mida tähendavad rollid - naine ja mees.
Ma arvan, et mina võtan nüüd kirjutamises suuna meeste poole hoopiski. Et naine saaks olla ürgselt naiselik, peab mees olema ürgselt mehelik. Naisel pole küll võimalik üksi kogu maailma üleval hoida. Oh, ma juba kuulen, kui palju erinevaid arvamusi selle kohta tuleb, aga mina isiklikult arvan küll nii. Ega siis naine pole tulnud ilma, et õppida naiseks ja meheks olemist korraga. Praegu ongi see probleem, et peab lihtsalt olema mõlemad. Andke nüüd andeks mehed, kellele liiga teen, k.a. mu oma abikaasa. Lähtun sellest, mida päevast päeva oma klientidelt kuulen. Usukumatuid lugusid kuulen!

Seega - et olla naine, peavad mehed meheks saama! (Vabandan veel kord meeste ees, kes oma ülesandest juba aru on saanud  ) ja sellest ma edaspidi ka kirjutama hakkan  Päikest ja armastust südamesse!
_______________________________________________________________

Minu moto järgnevaks nädalaks: "Olen avatud kõigele, mis minu elus on. Võtan vastu kõik, mis mu eluteele satub. Hoian südames naeratust - kingin seda nii endale, kui ka teistele. Kui mul pole midagi positiivset öelda, siis olen pigem vait. Armastan ennast sellisena nagu ma olen. Armastan elu!"
_______________________________________________________________
Iga mõte, mida mõtleme, omab energiat. Kui mõte on positiivne, siis on ka energia positiivne. Keha reageerib ilusale mõttele rahulikult või rõõmsalt või ülevoolavalt või... Igal juhul on meil hea olla. Teate ju küll seda tunnet, mida tekitab armunud olek - Päike paistab ka siis, kui tegelikult on väljas paduvihm. Isegi krõbekülma ilmaga ei tundu maailm üldsegi mitte külm, sest süda soojendab. Või kujustame nt. seda tunnet, kui ärkate pühapäeva hommikul ja teate, et mitte kuhugi pole vaja kiirustada, sest eelmisel päeval on toad koristatud, pesu pestud, muru niidetud jne. Teadmine, et pühapäev on enda jaoks, tekitab meis äraütlemata positiivse energia ning meie päev ongi taas korda läinud. Isegi siis, kui tegelikkuses veedame päeva köögis, sest tahame oma perele pakkuda sel ilusal päeval kolmekäigulist lõunasööki.

Kui mõte on negatiivne, siis saab meie keha negatiivse laengu. Kujustage endale hommikut, mil olete astunud voodist välja vasaku jalaga - liiga vara tuli ärgata, ilm on vihmane, auto ei lähe käima või buss jääb hiljaks, ülemus vaatab juba hommikul sind oma altkulmu pilguga.... Esimene tunne, mida ärgates endale sisestad, jääb püsima terveks päevaks, kui sa seda ise teadlikult ära ei muuda. Niimoodi tõmbadki ligi seda, mis tekitab veelgi sügavamale sohu vajumise tunde. Õhtuks oled läbi nagu Läti raha ning loodad, et järgmine päev tuleb helgem. Kui sa mõtlemist ei muuda, siis ega ikka ei tule küll.

Mõtteid on võimalik ja neid tulebki teadlikult juhtida. Õnnelik olemine on igaühe enda otsustada. Ei, mitte eufooriline olek, vaid õnnelik olek. Näha igas hetkes võimalust iseenda jaoks, leida üles väikegi päiksekiir hallis ja vihmases päevas, see on harjutamise asi. Kui võtta nii õnnestumisi kui ka ebaõnnestumisi võrdelt vajalikena ja suhtuda neisse ühesuguse neutraalse emotsiooniga, on saavutatud juba pool võitu. Täielikult saabub võit siis, kui kulgeme päevast päeva mõtlemata, mis on hea ja mis halb. Kui me oskame elu võtta nii nagu ta on, tekitamata endale emotsioone: "Miks minuga just nii peab olema? Ebaõiglus! Vastik! Ei taha!" Kõik on nii nagu on ning vajalik meie õppetundide omandamiseks. Meie ülesanne on teha õppetükid ära võimalikult hästi, iseenda vaatenurgast lähtuvalt hästi. Ega oma õppetükkidega pole mõtet võidelda, see kiirendab läbipõlemist ja sügavale sohu vajumist. Kasulikum on teha teisiti, kui on läinud nihu. Õppida, õppida, õppida - seda me hing ju vajab, mitte võitlust.

Otsustage juba täna pöörata oma elu positiivsele lainele ning kõik teie ümber muutub - tervis, inimesed, olukorrad. Uskuge, et olete võimeline otstama ise enda elu ja õnne üle ning tehke ära! / Küllike/
__________________________________________________________

Teate, ma ikka pean selle veel kord kirja panema. Ega mul niisama üks mõte juba mitmendat päeva peas ei "kummita" 
Loodan nii väga, et inimesed, kes on just praegu "tähtsad otsustajad" natukenegi mõtlevad, mis on kirja pandud. See pole niisama, vaid edastamiseks vajalik info, päriselt.
Meil tuleb hoida kokku. See, mis toimub Ukrainas, on ülejäänud maailmale suureks õppetunniks ja on meie valik, kas õpime selle ära või mitte. Ainult koostööd tehes, oma egosid maha surudes, püüdes leida kompromisse oleme me tugevad ning meid ei saa keegi negatiivselt mõjutada.
Kui mõelda tagasi ajalukku, siis tuleb tõepoolest teha järeldusi. Milline on olnud ühiskond ja inimeste meelestatus enne suuri sõdasid? Kuidas on alanud muutused, mida on soovitud ühiskonnas läbi viia? Ikka pahandusega ja riiuga, revolutsioonidega, salakokkulepetega, sest kellegi ego tahtis saada toitu. Praegu on Ukraina- Venemaa seis ju sama - kellegi ego vajab toitu ja eks ole ka tema toitjaid.

Maailm on muutunud ja muutub edasi. Igaüks märkab seda omamoodi, just nii, nagu temale parasjagu antud on. Maailm peabki muutuma, sest niimoodi enam edasi minna ei saa. Ka meie kõik muutume koos maailmaga. Muutuda tulebki, aga me PEAME oleme koostöövalmis ja üksteise suhtes hoolivad! Me peame leidma tee teise inimese südamesse, sest süda on see, mis teab tõde. Kui on vaja otsustada, ei saa seda teha ainult mõistusest lähtuvalt, vaid tuleb ühendada mõistus südamega. Mõistuse ja südame ühendamine on tänapäeva mõistuspõhises maailmas suur julgustükk, aga ilma selleta enam edasi ei saa - tee hakkab kiskuma kraavi poole. Tuleb usaldada oma sisetunnet. Selleks, et kordumakippuvaid mustreid lahustada, ei aita tugevam relvastus, vaid südametarkus, mis ütleb: "Mida kardad, seda saad. Ainult sisemiselt tasakaalus ja harmoonias olevad inimesed on kõigutamatud." Seepärast on vaja tõsta iga üksikisiku enesekindlust ja lahustada iseendas peituvaid hirme.
Kõik need, kes on valitud rahvagruppe esindama, peavad laskuma oma egotasandilt (ja muidugi ka parteide egotasanditelt alla) ning toimetama ainult nii, nagu on vajalik kogu rahvale. KOOSTÖÖ on märksõnaks! Tuleb lõpetada üksteise poriga loopimine. Iga negatiivne sõna, mille oled välja saatnud, jääb ju energiana meie ümber. See on lihtne füüsika, mitte mingi uudumuudu. Mida positiivsemalt me üskteisesse suhtume, seda positiivsemaks muutub meie ümbrus, meie ühiskond. Kui pole midagi head öelda, võib ka halb ütlemata jääda.

Rahvas - see on maailm, see on inimkond ja kõik inimesed, iga üksikisik on tähtis, sest me kõik mõjutame üksteist. Ka see on puhas füüsika, mitte utoopia. Inimesed vajavad rahu, kindlustunnet, võimalust saada oma eluga hakkama. Tunnet, et nad on armastatud siin ja praegu. Et nende olemist ja tegevust hinnatakse ja vajatakse. Muidugi on teada see, et iga inimene leiab rahulolu eelkõige iseendas, kuid praegu on veel liiga palju neid inimesi, kes vajavad tunnustust väljaspoolt. Seega tuleb neile seda pakkuda ning anda inimesele võimalus tunda ennast armastatuna ja vajalikuna, igas vanuses, igas eluvaldkonnas, igas piirkonnas. Niimoodi saavutatakse rahu ja tasakaal riikide tasandil.
Eelpoolnimetatut tulebki inimestele pakkuda. Tavainimesest kõrgemal seistes ei ole võimalik näha tegelikkust. Seepärast ongi oluline koostöö - koostöö erinevate huvigruppide vahel ning võimaliku parima lahenduse välja selgitamine.

Meil on VAJA hoida kokku, et olla tugevad! Tugevad mitte väliselt, vaid sisemiselt. Ainult sisemine tugevus teeb tõeliselt tugevaks ja enesekindlaks. Hooligem üksteisest ja hoidkem meeles, et igaühest meist sõltub maailma tulevik. Kui ollakse valmis koostööks, nähakse igas inimeses iseenast, mitte vaenlast, saame me muuta maailma meile turvaliseks ja igati sobilikuks elupaigaks! /Küllike/
_________________________________________________________

Püüdes teistele õnne anda, saame ka ise õnnelikuks.
(“Sinilind”, 1909) Maurice (Polydore Marie Bernard) Maeterlinck

Õnn on see, kui oskad olla õnnelik teistele haiget tegemata. Julge olla sina ise - julge armastada ja ihata, soovida ja vihata, aga... julge vaadata oma õnne ka läbi end ümbritsevate inimeste. Öeldakse ju küll, et inimene peab olema ainult ise ja tegema seda, mida ta ise tahab. Õige ta on. Samas, inimene on või vähemalt peaks olema, sotsiaalne olend, seepärast pole võimalik arvestada ainult iseendaga. Paratamatult puutud kokku teiste inimestega, kasvõi oma perekonnaga. Kui teed nad oma õnnega õnnelikuks, siis oled kinkinud imelisi elamise päevi nii iseendale kui ka oma lähedastele. Kui sinu õnn aga teeb kedagi õnnetuks, on vaja mõelda sellele, kuidas see olukord saaks parima lahenduse. Kas sa ehk oled otsimise teel ega ole leidnud õnne iseendas, vaid loodad seda leida väljast? Kas sinu õnn on ehk egost lähtuv või pole sa piisavalt julge, et tõepoolest teha nii, nagu süda ütleb?
Elu saab täielikult olla õnnelik vaid siis, kui sind ümbritsevad õnnelikud inimesed.
__________________________________________________________

Kui sa lased midagi lahti, siis oled natuke õnnelikum. Kui lased lahti palju, oled palju õnnelikum. Kui lased lahti täielikult, siis oled vaba. /Ajahn Chah/
__________________________________________________________

Anna endale aega. Kõik asjad, mida tahad muuta, vajavad aega. Kui oled otsustanud midagi endas või enda ümber muuta, siis lase ajal voolata. Tee oma vajalikke toimetusi muutumiseks ja muutmiseks, aga ära sea tähtajalisi piiranguid. See takistab loomulikku kulgu. Kõik, mida plaanid ja mille poole oled otsustanud liikuda, sa ka saavutad. Aga... kõik asjad sinu elus juhtuvad õigel ajal. Tihti oleme oma kinnismõtetes ajast ees, oleme kärsitumad, võrdleme oma liikumist teiste liikumisega. Inimesed on erinevad. Nii on erinevad ka meie liikumiskiirused. Ego on juba ammu valmis saama ja tahtma, kuid keha ja vaim pole veel jõudnud sihtpunkti. Varu kannatlikkust, sest ka see on paljudele meile õppetund.
Ole voolav nagu vesi - täida eluga kogu jõesäng ning mine eluvooluga kaasa, jäädes samal ajal ikka iseendaks. Vesi võib vahepeal muuta küll oma olekut, kuid mitte iial oma olemust. Olge hoitud! /Küllike/
__________________________________________________________

Nii armas on, kui inimesed annavad tagasisidet, sest eks ka mina tahan ju teada, kuidas on läinud ja mida annaks ehk veel teha.
Eriti armas oli tänane telefonikõne. Helistajaks vanem memm Võrumaalt: "Teate kus ma olen? Ah, muidugi te ei tea! Ma olen metsas!" No esialgu muidugi ei löönud ette, et kes see on ja tore, kui inimene saab ilusa ilmaga metsas olla.  Siis muidugi meenus ja eks memm ka meenutas mulle, et mõni kuu tagasi ei saanud ta jalga jala ette panna, sest põlveliigesed ja selg tegid hullu valu. Memm toitus vastavalt minu soovitustele, võimles, tegime energiaravi ja nii ta täna metsa läkski  Sellised asjad motiveerivad! Tänan, tänan, tänan!
__________________________________________________________

Ma armastan kõike seda, mis mul on. Ma austan kõiki inimesi, kes mu elus on praegu ja on olnud varem. Ma usun sellesse, et kõik inimesed on oma olemuselt head. Ainult igaühel on oma roll täita nii, nagu teatriski - kes on kaunitar ja kes koletis...Ma armastan iseennast ning pakun oma kehale parimat, mida mul pakkuda on võimalik. Ma tean, et minu elu on minu enda luua ning minu õnn peitub minu enese sees. Keegi teine ei saa teha mind õnnelikuks, kui ma pole enda sees leidnud üles õnnealget, mida kasvatada. Ma ütlen endale iga päev, et olen õnnelik just täna - siin ja praegu - ning üha enam olukordi, mis teevad mind rõõmsaks ning aitavad suuremaks kasvatada õnnealget, leiavad tee minu juurde. Ma julgen armastada elu ja elamist; iseennast ja kaasteelisi. Armastada südamest ja meeletult - see aitab hoida südamekeskuse avatuna ning ma ei pea kunagi tundma ennast kurvana seepärast, et olen armastusest ilma jäänud. Ma olen tänulik, et elan ja olen! /Küllike/
__________________________________________________________

Oi kui kerge on hukka mõista ja kui raske mõista! Igale inimesele on antud oma elu, omad katsumused ja omad ülesanded. Alati ei sobitu need teiste inimeste vaatenurgaga või väljuvad hoopiski teistele arusaadavast dimensioonist.
Aga sellest kõigest ei tohi lasta oma egol toitu saada, vaid käia kindlalt oma rada- tõusta ja kukkuda, taas tõusta ja kukkuda. Seda ikka selleks, et saada eluks ning edasi minemiseks vajalikke kogemusi ning lahendada oma karmaga seotud ülesandeid. Eksimuste pärast pole vaja ennast süüdistada, sest kõik, mis meile antud, on vajalik ainult meile. Muidugi puudutavad meie õppetunnid kaudselt ka teisi inimesi, sest me ei ela siin planeedil ju üksi, kuid õppetunnid on ikka isiklikku laadi. Seepärast pole meil võimalust ega õigustki sekkuda teiste inimeste õppetundidesse. Meie ei tea kunagi teise inimese teed ning võrdleme seda alati enda isiklike vaatenurkadega ning teadmistega. Võrdlema aga sunnib ego. Meie üks oluline eesmärk praegusel ajal on saada sõbraks oma egoga ning viia oma elu südame- teadlikkuse tasandile. Rahulikku töönädala lõppu, hoolivust üksteise suhtes ja avatud meelt, armsad Sõbrad! /Küllike/
__________________________________________________________

Tänase päeva märksõnaks võiks olla tolerantsus ja sallivus. Võta inimesi sellisena, nagu nad on. Märka seda, mis on nende juures huvitav ja hea. Ära püüa inimesi panna oma kasti. Lase oma meeled ja piirangud vabaks ning ole lihtsalt vaatleja.Kui me kõik oleksime ühesugused, hakkas ju igav! Just erinevus on see, mis meid õpetab ja meile emotsioone pakub! Ilusat päeva, armsad Sõbrad!
__________________________________________________________

Mine alati edasi, isegi siis, kui tee tundub pime. Oma sealviibimisega saad teed valgustada ja olla tulukeseks nii iseendale kui ka oma teekaaslastele. Läbitud teekonnast võta kaasa kõik see, mis andis kogemusi ja häid emotsioone. Kõik see, mis tegi haiget, tundus raske ning mõjus rusuvalt, jäta selja taha, kuid... võta sealt kaasa see osa, mis aitas sul kogeda raskeid emotsioone, seda endale ka teadvustades - olen kogenud nt.kurbust, viha. Ole selle eest tänulik ning ära süüdista kedagi toimunus! Niimoodi läbid negatiivsete emotsioonide õppetunni, õpid halvast head leidma ega pea loodetavasti selliseid emotsioone oma järgneval teekonnal enam kogema. Kui oskad olla särav tuluke, on sinu tee alati valge! Olge hoitud! /Küllike/
__________________________________________________________

Iga hetk saab kohe minevikuks. See, kuidas elad hetkes, jäädvustub Sinu minevikus. Kui seda meeles pidada, õpid täitma iga oma hetke täisväärtusliku eluenergiaga. Kõik, mida teed peab elama! Vastasel juhul pole tegemisel mõtet, sest minevikus muutub see tuhmiks möödanikuks, mille meenutamine ei tekita mingeid emotsioone või ehk pigem tunned kahetsust, et ei olnud sel ajahetkel täielikult kohal. Ka puhata võib elades! Mõnikord on lihtsalt olemine, aeg iseendale, parim elamisviis ning parim kohalolek, kui pidev rapsimine eesmärgiga korraga võimalikult palju muljeid koguda.
Proovige elada oma tänane, homne, ülehomne.... päev täielikus kohalolus. Sõnal "elada" on eriline rõhuasetus! Elada tuleb nii, et oleks, mida meenutada!
Olge hoitud! /Küllike/
__________________________________________________________

Ma tean, mida tähendavad rõõm, õnnelikkus, piiritu igatsus ja armastus... Aga ma tean ka, mida tähendavad kurbus, valu, viha, hirm... Kõik need tunded on inimlikud ja vajalikud. Muidu ei oskaks ma ju teha vahet sellel, milline tunne mulle enim rõõmu valmistab ja südame hõiskama paneb. Millise emotsiooni energias tunnen ennast hästi ning milline teeb mu olemise raskeks ja haigeks.
Kui olen tundunud nii positiivset kui ka negatiivset, siis tean soovida olla positiivse poole peal ning teha kõik selleks, et minu ümber oleks võimalikult rohkem õnne, rõõmu, armastust. Kõik saab aga alguse iseendast! Mida rohkem on minus seda, mida ma endale soovin, seda rohkem saadan ma endast välja positiivseid signaale ning seda enam neid ka enda juurde tõmban. Olge hoitud! /Küllike/
__________________________________________________________

Ava uks kõigele, mis tahab Su juurde tulla. Usu sellesse, et alati on olemas Sinu jaoks parim lahendus. Julge vaid näha, tegutseda ning vajadusel ka abi paluda! Pea meeles, et kunagi pole hilja. Pole hilja alustada, õppida midagi uut, lõpetada - elada oma elu! Kui usaldad oma südant ning liidad sellele juurde oma mõistuse tarkuse, on see parim kombinatsioon edukaks edasi liikumiseks.
See, milliseks kujunevad Su päevad, sõltub eelkõige Sinust endast. Kas oled valmis võtma vastu kõike, mida elu Sulle toob? Kas oled valmis saama aru, miks juhtuvad Sinu elus just need asjad, mis parasjagu juhtivad? Kas oled valmis muutma oma suhtumist ja sellega ka iseennast? Kui igale küsimusele on vastuseks "jah", siis oled valmis täielikult võtma vastutuse oma elu eest. Sa oskad ja julged vaadata, mis Su elus toimub - kas oled niimoodi rahul või vajab miski muutmist. Sa julged muuta ja muutuda ning niimoodi saavutada oma sisemise tasakaalu.
Tasakaal ja harmoonia on meie elus olulised eesmärgid. Elada nii, et elupäevade lõpus võid iseendale öelda: "Ma olen elanud!" Elamine ei tähenda hõljumist kusagil Maa ja Taeva vahel, elamist ainult roosas pilvevahus, vaid pidevat arengut ja edasi liikumist siin, Maa peal. Areneda aitavad meil kõik head ja halvad (kui neid just nii nimetada) sündmused, mis meie elus juhtuvad. Kui oled julge ja sihikindel, siis juhtuvad Sinu elus ainult need asjad, mida Sa hingetasandil kõige enam vajad. Usalda, et kõik on Sinu jaoks vajalik ning lihtsalt ELA! Ole tänulik iga päeva eest ning ava uks, mis laseb sisse ainult Sulle vajaliku! /Küllike/
__________________________________________________________

Ole täna nagu kiire, kuid rahulik jõevool ning luba ennast tuulel kanda. Olgu Su elu voolamine, aga mööda jõesängi. Ära torma üle kallaste ega püüa paaniliselt ehitada uut jõesängi, vaid püsi kindlalt oma teel. Küll tuul ja Maa Sind õigesse sängi juhatavad. Imelist päeva, armsad Sõbrad! /Küllike/
__________________________________________________________

Ehk on just täna see päev, mil lähevad täide Su unelmad? Aga et nad saaksid täituda, on vaja unistada, uskuda imesid ning näha uksi, mis salajase haldjalooriga kaetud.
Imelist päeva!
__________________________________________________________

Kui tundub, et kõik on läbi ja pole enam mingit võimalust, siis just sel hetkel tekibki võimalus. Sest sa lased lahti mõttest, mis takistab näha uut võimalust. Oled vaba kinnismõttest ja lased voolata enda juurde sellel, mis sinuni jõudma pidigi. /Küllike/
__________________________________________________________

Uus nädal, uus kuu (noorkuu). Laske siis soovidel lennata, olge avatud uuele ning lubage vanal, mis ajast ja arust, minna mälestuste sahtlisse. Kuulake oma keha! Just praegu on hea aeg alustada temaga dialoogi. Mida keha tahab ja kuidas teda kõige paremini toetada, seda oskab ta teile ise kõige paremini öelda. Oluline on teda ka kuulata, mitte lubada võitu saada oma laiskusel, kahtlustel ja käegalöömismeeleolul. Kui olete kehaga sõbraks saanud ja hakanud temaga rääkima, muutub eelkõige teie sisemine maailm. Väline maailm liigub tasapisi muutustele järele J
__________________________________________________________

Eestis elab 1 311 000 inimest, s.o. enam- vähem sama palju kui Münchenis. Meie tugevuseks on oskus austada ning hoida üksteist. Meie tugevuseks on üksmeele leidmine, mitte iga hinna eest vaenu õhutamine ja probleemide otsimine.
Mul on kaks unistust: ma nii väga tahaks lugeda päevalehte, mis kajastab Eesti elu positiivseid sündmuseid. Kus ei ole sees ühtki teemat sellest, kuidas ei saa või ei ole. Kajastamist leiavad hoopis teemad, kuidas on võimalik ja kuidas läheb kellelgi hästi. Mõnikord on mul tunne, et hästi minek oleks justkui häbiasi, millest valju häälega rääkida ei sünni, kui kõikidel teistel läheb halvasti. Aga kas ikka läheb ainult halvasti või on see müüdud tõde? Ma tahan nii väga, et müüma hakkab positiivsus!
Teiseks tahan ja usun ma, et Eestis on, vaatamata kõigele, hea elada! Tahan, et inimesed on õnnelikud ja rõõmsad! Et nad oskavad leida rõõmu oma igas päevas ja olla tänulikud selle eest, mida elu neile pakub. Et nad oskavad ja julgevad paluda abi, kui on raske. Kuna meid on vähe, siis me ju hoiame kokku ja abistame üksteist.

Eesti elu aitavad luua tema inimesed - need 1,3 miljonit, kes siin elavad, olenemata rahvusest. Eesti elu aitavad luua naised, mehed, lapsed, noored, vanad, töölised, juhid, õpetajad, arstid, müüjad, hooldajad jne. jne. Me kõik oleme eestimaalased, st. meil on vähemalt üks ühine omadus ning see on väärtuslik.

Eesti elu on ju meie endi kätes. Sellest, kuidas mina iga päev teistesse inimestesse suhtun, saab lugeda välja minu vaatenurki oma elule. Kas ma olen rahul? Kas ma olen õnnelik? Kas ma armastan? Kui ma olen tõre, siis mida ma pean eelkõige iseendaga peale hakkama, et end ümbritsevat energiat positiivsemaks muuta? Ega seda keegi minu eest ära tegema ei tule. Uskuge, selline elumuutus iseenda sees on täiesti võimalik - olla õnnelik siin ja praegu!
Eesti elu aitavad luua poliitikud, kes teevad iga päev meie inimeste ja riigi heaolu heaks tööd. Eesti poliitikud on ka eestimaalased, s.t. meil on nendega ühine väärtuslik omadus. Kas me kõik ikka alati teadvustame seda?

Viriseda võib alati ja eks virisemiseks on olnud ka põhjust. Ülbust ja egopõhist valitsemist ei peagi taluma. Samas... meil on põhjust olla tänulikud oma eelmistele valitsustele, et oleme paarikümne aastaga jõudnud siia, kus praegu oleme. Ma olen kindel, et see pole olnud ainult meelakkumine haljal oksal, vaid väga, väga tõsine ja vastutusrikas töö. Seega on igal olukorral vähemalt kaks poolt, aga mõnikord on neid tahke hoopis hulgi, millele tuleb hinnangut andes tähelepanu pöörata.


Viriseda pole vaja, sest see ei anna midagi! Liiatigi viriseda juba ette, et see või teine pole pädev. Äkki hakkaks nüüd hoopis saatma meie riigikogule ja valitsusliikmetele oma toetust ning usku, et Eestis on hea elada!?

Ma saadan südamest meie uutele valitsusliikmetele Valgust ja Armastust! Olgu neil võime osata vaadata riigimehe ja maainimese, pensionäri ja lapsevanema, töölise ja juhi silmadega! Olgu neil oskus kuulata õpetajaid ja arste, emasid ja isasid, tööandjaid ja töövõtjaid! Olgu neil teadmisi ja julgust võtta vastu egost vabasid otsuseid! Olgu neil austus iseenda suhtes ning teadmine, et iseenda eest ei ole kuhugi peitu minna! Olgu neil palju armastust ja hoolivust südames! Siis tuleb ka kõik ülejäänu!  /Küllike/
__________________________________________________________

Luban endale kõike seda, mida teistelegi. Vastupidi samuti: teistele on lubatud kõik see, mis mullegi. Pealegi, mina ju pole teistele mingi lubaja. Iga inimene teab ise, kuidas oma elu elab. Pole minu asi arvustada või hukka mõista. Kui oma elu osas abi palutakse, siis aitan. Vastsel juhul oleks see justkui võõrasse koju tungimine ja siis pahandamine, et minu ettepanekutega sealne perenaine sugugi arvestada ei taha.
Kui ma julgen vaadata otsa oma elule ning seada seda just neid rööpaid mööda veerema, mida ise soovin, siis polegi mul ju tegelikult aega ega tahtmistki teiste inimeste elu elada. Mul on endagagi piisavalt tegemist - saada aru, kuidas ühendada oma elutee ja soovid oma lähedaste soovidega nii, et kõik oleksid rahul; kuidas elada usalduses ja armastuses; kuidas luua ise oma maailma, mis oleks kooskõlas mind ümbritsevaga - loodusega, kaasinimestega, ühiskonnaga. Annan sama palju, kui saada tahan. Energia peab voolama.
See kõik võtab tõesti piisavalt aega ega jäta kohta muretsemisele, ülehoolitsemisele ega sekkumisele teiste asjadesse.
Lubades endale kõike seda, mida loodusel ja ühiskonnal mulle pakkuda on, luban endale elu!
__________________________________________________________

Mõnikord on nii, et tahad enda elus midagi muuta või saada ning pingutad selle nimel iga päev, tund ja minut. Mõte keerleb peas ainult selles suunas, kuidas oma soovitu täide viia. Tead juba oma peas, kui rahul oled sa siis, kui soovitu on saavutatud. Muudkui rabeled, aga.... midagi ei muutu. Ühel hetkel hakkad ehk isegi kahtlema, kas see kõik kunagi ka täide läheb.
Probleem ongi nn. ületöötamises - nii mõttega või ka tegudega. Parim viis soovitu saavutamiseks on voolavus. Kui soov midagi saavutada on kindel, on vaja enda jaoks mõelda välja strateegia. Eelkõige aga on vaja aru saada miks ma midagi teen - kas iseenda pärast, teistele näitamiseks või enda kellelegi tõestamiseks? Viimasel kahel juhul on sekkunud meie ego ning tulemused ei saagi olla sellised nagu oleme oodanud. Isegi siis, kui tegelikult oleme oma soovitu saavutanud, ei pruugi see pakkuda meie hingele rahulolu. Hingelist rahuldust pakkuvalt muutuvad vaid need olukorrad, mis on meile, s.t. meie hingele, vajalikud.

Kui strateegia on paigas, tuleb hakata samm- sammult oma soovi suunas liikuma. Tuleb anda endast iga päev parim, kuid mitte klammerduda mõttele - "Kui selle korralikult ära teen, siis jõuan oma unistuste poole." Jõuad ju nagunii, kui järgid oma plaani ja annad iga päev endast parima - õpid, koged, suhtled, töötad, analüüsid, tunnetad.... Liigne klammerdumine muutub lõpuks kinnisideeks ega lase enam energial voolata. Võime sellist voolamise energiat nimetada ka loominguks. Loomingut on meil vaja aga selleks, et hakkama saada erinevates olukordades ning osata reageerida ka siis, kui kõik ei lähe meie peakeses välja mõeldud plaanide kohaselt. Meie loomingukeskus asub sakraal- ehk seksuaaltšakras. Loominguline inimene oskab ennast kiiresti tee peale tagasi seada ning vaatamata väikestele kõrvalpõigetele suunduda ikka oma unistuste suunas.
__________________________________________________________


Kommentaare ei ole: