Jõulud on minu jaoks aeg, mil pere saab
kokku. Mil leitakse aega üksteisega rohkem koos olla. Igapäevane elu ju ei
võimalda lastega ja vanematega tihedalt suhelda. Südames on nad ju kogu aeg,
kuid kohtumised jäävad paratamatult harvemaks.
Meie peres tehakse ka kingitusi. Mitte seepärast, et nii on kombeks, vaid seepärast, et me nii tahame.
Sel aastal leppisime omavahel kokku, et kingime kõike seda, mida tõepoolest vaja läheb või mida inimene on nagunii plaaninud osta. Meil on lihtne oma lastele kinkida- noortel läheb ju alati midagi oma iseseisvat elu alustades vaja. Ja meil on ainult siiras rõõm, kui saame midagi vajalikku kinkida.
Ah et miks siis kingitused? Kas ei saaks ilma? Muidugi saab. Kinkida võib igal ajal, olenemata aastaajast ja tähtpäevast. Aga meie kingime juba seepärast, et oleks, mille eest luuletust lugeda ja laulu laulda. See on meie pere traditsioon ning mitte kellelgi ei ole selle vastu midagi. Perepea on Päkapiku rollis, ka nii on see alati olnud. Nüüd kuulen, kuidas paljud ütlevad, et alati ei pea olema nii nagu vanasti. Et Jõulud on ülehinnatud ning kindlasti tuleb midagi muuta. Jah, kui rääkida Jõuludest, mis kaubanduskeskustes algavad novembris, siis olen täielikult nõus! Meie jaoks on Jõulud traditsioon. Nii me oleme oma pereelu loonud ning minu meelest on traditsioonid väärtuslikud. Traditsioonid on need, mida mäletada. Iga pere peaks püüdlema oma traditsioonide poole, ükskõik, millised need ka poleks. Traditsioonid on väärtuslikud!
Jõulud on aeg, mil tööinimesele antakse natuke rohkem vabu päevi. See on justkui hingamise aeg. Aeg mõelda oma aasta üle ning vaadata tulevikku. On aeg külastada kaugemaid sugulasi- sõpru, kuulata loodust ning olla rohkem iseendas.
Just iseendas olemist ei tohi pühadesaginas unustada. „Sul tuleb armastada oma ligimest nagu iseennast,“ ütles Jumalgi. Kui rassime pidevalt ringi, ei oska me ju iseennast enam märgatagi. Selliseks on meie elu kahjuks muutunud- pidev kiirustamine ning iseenda unustamine.
Olgu siis Jõulud see aeg, mil peame iseendast rohkem lugu, avaldame endale armastust, lubame endale puhkust ja lihtsalt olemist. Pole vaja tunda süütunnet, kui teid ei saada telefoni teel kätte, sest olete otsustanud pühendada mõned tunnid ja päevad iseendale. Pidev kättesaadavus on justkui kohustus, mis kaasneb nutiajastuga. See ei pea nii olema!
Unustame selle, et kõik teised on tähtsamad kui Sina ise. Inimene saab olla kõige suurem sõber ainult iseendaga. Kõik teised inimesed meie ümber on meie suurepärased kaaslased ja abilised, keda armastada ja kellest hoolida. Kuid kõigepealt on meil vaja armastada iseennast! Küllap siis tuleb meie südamesse ka rõõm ning me oskame armastada kõiki teisi enda ümber, ilma jalustrabavate kingitusteta ning hirmuta, et lihtsalt olles ning lihtsaid kingitusi tehes meid ei armastata.
Meie peres tehakse ka kingitusi. Mitte seepärast, et nii on kombeks, vaid seepärast, et me nii tahame.
Sel aastal leppisime omavahel kokku, et kingime kõike seda, mida tõepoolest vaja läheb või mida inimene on nagunii plaaninud osta. Meil on lihtne oma lastele kinkida- noortel läheb ju alati midagi oma iseseisvat elu alustades vaja. Ja meil on ainult siiras rõõm, kui saame midagi vajalikku kinkida.
Ah et miks siis kingitused? Kas ei saaks ilma? Muidugi saab. Kinkida võib igal ajal, olenemata aastaajast ja tähtpäevast. Aga meie kingime juba seepärast, et oleks, mille eest luuletust lugeda ja laulu laulda. See on meie pere traditsioon ning mitte kellelgi ei ole selle vastu midagi. Perepea on Päkapiku rollis, ka nii on see alati olnud. Nüüd kuulen, kuidas paljud ütlevad, et alati ei pea olema nii nagu vanasti. Et Jõulud on ülehinnatud ning kindlasti tuleb midagi muuta. Jah, kui rääkida Jõuludest, mis kaubanduskeskustes algavad novembris, siis olen täielikult nõus! Meie jaoks on Jõulud traditsioon. Nii me oleme oma pereelu loonud ning minu meelest on traditsioonid väärtuslikud. Traditsioonid on need, mida mäletada. Iga pere peaks püüdlema oma traditsioonide poole, ükskõik, millised need ka poleks. Traditsioonid on väärtuslikud!
Jõulud on aeg, mil tööinimesele antakse natuke rohkem vabu päevi. See on justkui hingamise aeg. Aeg mõelda oma aasta üle ning vaadata tulevikku. On aeg külastada kaugemaid sugulasi- sõpru, kuulata loodust ning olla rohkem iseendas.
Just iseendas olemist ei tohi pühadesaginas unustada. „Sul tuleb armastada oma ligimest nagu iseennast,“ ütles Jumalgi. Kui rassime pidevalt ringi, ei oska me ju iseennast enam märgatagi. Selliseks on meie elu kahjuks muutunud- pidev kiirustamine ning iseenda unustamine.
Olgu siis Jõulud see aeg, mil peame iseendast rohkem lugu, avaldame endale armastust, lubame endale puhkust ja lihtsalt olemist. Pole vaja tunda süütunnet, kui teid ei saada telefoni teel kätte, sest olete otsustanud pühendada mõned tunnid ja päevad iseendale. Pidev kättesaadavus on justkui kohustus, mis kaasneb nutiajastuga. See ei pea nii olema!
Unustame selle, et kõik teised on tähtsamad kui Sina ise. Inimene saab olla kõige suurem sõber ainult iseendaga. Kõik teised inimesed meie ümber on meie suurepärased kaaslased ja abilised, keda armastada ja kellest hoolida. Kuid kõigepealt on meil vaja armastada iseennast! Küllap siis tuleb meie südamesse ka rõõm ning me oskame armastada kõiki teisi enda ümber, ilma jalustrabavate kingitusteta ning hirmuta, et lihtsalt olles ning lihtsaid kingitusi tehes meid ei armastata.
Olge hoitud!
Küllike
Pilt: internetist
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar