Tänapäeva maailmas on inimene sunnitud
sageli tegema seda, mis ei ole tema südamesoov ning käituma nii, nagu ta
tegelikult käituda ei taha. Lihtne on
öelda, et ela nii nagu süda ütleb. Ise ma ju räägin ka nii ja püüan elada oma
südamesoovide järgi, aga ikkagi tuleb jälgida ühiskondlikke suundumisi ning
ootuseid, ilma milleta lihtsalt kuidagi kogukonnas elades hakkama ei saa.
Vaatame kasvõi töö- teemasid. On super, kui inimene teeb kõike seda, mida ta tõepoolest soovib. Stressi on kindlasti seetõttu vähem. Küll aga tuleb ka oma armastatud tööd tehes teha selliseid toimingud, mis ei ole ehk loomupärane- ennast reklaamida, ennast kiita, mõnikord ehk pakkuda inimestele nn. präänikut, et nad just sind valiksid, minema vastuollu enda tõekspidamistega, sest ühiskond ei ole nende aktsepteerimiseks valmis jne. Uhh! See tekitab küll stressi. Aga tuleb õppida oma elu lihtsalt elama ning mitte muretsema sellepärast, kuidas suhtuvad inimesed, kes ei ole sinuga ühel lainel või on hoopiski iseendaga pahuksis, mistõttu on nad pahuksis kogu maailmaga.
Eestlane ei ole ju harjunud ennast kiitma, pigem vastupidi. Me oleme harjunud mõtlema nii, et kui teed õiget asja, siis küll sind ka märgatakse seal, kus vaja. Enesereklaam on tabu ja justkui negatiivne. Jah, iseenesest märkamine on ideaal ja ma usun, et millalgi, kui egomaailmaga lõpparve teinud oleme, nii kogu maailma ka toimima hakkab. Inimene on väärtuslik lihtsalt seepärast, et ta on INIMENE suure algustähega. Seni aga tuleb meil sageli arvestada suhtumisega, kus nn. klient on muutunud nõudlikuks ja mugavaks. Klient tahab ennast tunda kuningana ja mitte ainult – ta tahab, et teda meelitatakse, moositakse ja talle selle eest kindlasti soodustusi antakse, et ta just sinu on valinud. Ta ootab lömitamist. Egoteemad- inimene soovib enda tähtsuse kohta sada infot väljaspoolt. Ise ta ju ennast sisimas tähtsaks pidada ei oska. Ta ei tea, et olles inimene ta juba ongo oluline ja tähtis, kogu maailmale. Niisamuti on tähtsad kõik kaasinimesed.
Nõudmiste täitmine erinevate nn. teenindajate poolt on muutunud isegi kohustuseks – olgu selleks siis kaupmehed, näitlejad, arstid. Kõik need, kes inimestega erineval moel tegeleva, loetakse ju tänapäeval teenindajateks. Kuigi sisuliselt võib neid pidada Kuninga õpetajateks.
Inimesi, kes erinevaid teenuseid kasutavad, nimetatakse kuningateks. Tark kuningas ei nõua midagi. Kui kuningas tunneb, et tal on õigused, siis ta ei plõksi, vaid käitub väärikalt. Ta arvestab, et ilma oskustöölisteta, teenindajateta, arstideta, õpetajateta, müüjateta, näitlejatete, teadjameeste ei ole tal võimalik olla kellegi kuningas. Ta peaks kõike ise tegema ning ta teab, et igas valdkonnas ei ole ta oma ala spetsialist ja jääks seetõttu hätta. Ennast väärtustav kuningas aktsepteerib teisi inimesi, nn. teenindajaid. Ta peab lugu nendest, kes teevad oma tööd südamega. Ta ei alaväärista ega pea ennast tähtsamaks koristajast. Koristaja on see, et loob ta ümber puhtust, et ta saaks elada kuninglikult ja muretult. Ta teab, et mitte kuulsus ei tee inimesest professionaali, vaid tema oskused ning töötahe. Ta teab, et alati ei ole kõik kuld, mis hiilgab. Kuningas julgeb ise otsustada.
Vaatame kasvõi töö- teemasid. On super, kui inimene teeb kõike seda, mida ta tõepoolest soovib. Stressi on kindlasti seetõttu vähem. Küll aga tuleb ka oma armastatud tööd tehes teha selliseid toimingud, mis ei ole ehk loomupärane- ennast reklaamida, ennast kiita, mõnikord ehk pakkuda inimestele nn. präänikut, et nad just sind valiksid, minema vastuollu enda tõekspidamistega, sest ühiskond ei ole nende aktsepteerimiseks valmis jne. Uhh! See tekitab küll stressi. Aga tuleb õppida oma elu lihtsalt elama ning mitte muretsema sellepärast, kuidas suhtuvad inimesed, kes ei ole sinuga ühel lainel või on hoopiski iseendaga pahuksis, mistõttu on nad pahuksis kogu maailmaga.
Eestlane ei ole ju harjunud ennast kiitma, pigem vastupidi. Me oleme harjunud mõtlema nii, et kui teed õiget asja, siis küll sind ka märgatakse seal, kus vaja. Enesereklaam on tabu ja justkui negatiivne. Jah, iseenesest märkamine on ideaal ja ma usun, et millalgi, kui egomaailmaga lõpparve teinud oleme, nii kogu maailma ka toimima hakkab. Inimene on väärtuslik lihtsalt seepärast, et ta on INIMENE suure algustähega. Seni aga tuleb meil sageli arvestada suhtumisega, kus nn. klient on muutunud nõudlikuks ja mugavaks. Klient tahab ennast tunda kuningana ja mitte ainult – ta tahab, et teda meelitatakse, moositakse ja talle selle eest kindlasti soodustusi antakse, et ta just sinu on valinud. Ta ootab lömitamist. Egoteemad- inimene soovib enda tähtsuse kohta sada infot väljaspoolt. Ise ta ju ennast sisimas tähtsaks pidada ei oska. Ta ei tea, et olles inimene ta juba ongo oluline ja tähtis, kogu maailmale. Niisamuti on tähtsad kõik kaasinimesed.
Nõudmiste täitmine erinevate nn. teenindajate poolt on muutunud isegi kohustuseks – olgu selleks siis kaupmehed, näitlejad, arstid. Kõik need, kes inimestega erineval moel tegeleva, loetakse ju tänapäeval teenindajateks. Kuigi sisuliselt võib neid pidada Kuninga õpetajateks.
Inimesi, kes erinevaid teenuseid kasutavad, nimetatakse kuningateks. Tark kuningas ei nõua midagi. Kui kuningas tunneb, et tal on õigused, siis ta ei plõksi, vaid käitub väärikalt. Ta arvestab, et ilma oskustöölisteta, teenindajateta, arstideta, õpetajateta, müüjateta, näitlejatete, teadjameeste ei ole tal võimalik olla kellegi kuningas. Ta peaks kõike ise tegema ning ta teab, et igas valdkonnas ei ole ta oma ala spetsialist ja jääks seetõttu hätta. Ennast väärtustav kuningas aktsepteerib teisi inimesi, nn. teenindajaid. Ta peab lugu nendest, kes teevad oma tööd südamega. Ta ei alaväärista ega pea ennast tähtsamaks koristajast. Koristaja on see, et loob ta ümber puhtust, et ta saaks elada kuninglikult ja muretult. Ta teab, et mitte kuulsus ei tee inimesest professionaali, vaid tema oskused ning töötahe. Ta teab, et alati ei ole kõik kuld, mis hiilgab. Kuningas julgeb ise otsustada.
Seepärast, armsad inimesed, tasub mõelda selle üle, kui hakkame mingisugust ametit ja kellegi elu alavääristama ja enda ego kellegi teise arvel upitama. Armastame inimesi, kes teevad oma tööd südamega, olgu see siis raha või südame pärast. Praegu ei ole inimestel palju valikuid. On erinevad võimalused, soovid ja oskused. On elu, mis meile on antud ja mida peame elama. Elama armastuses iseenda ja teiste suhtes. Elama lugupidamises iseenda ja teiste tegevuste suhtes. Olema tänulikud, et meil on olemas koristajad, müüjad, näitlejad, arstid, poliitikud…. Kõik nad püüavad anda seda, mida nad oskavad ja suudavad. Uskugem sellesse ja andkem iga päev parim iseendast. Siis pole vaja süüdistada iseennast ega ka teisi.
Olge hoitud!
Küllike
Küllike
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar