Praegu on aeg, mil elu veeretab üha rohkem ja jõulisemalt
meie teele situatsioone, mil küsime: „Mis see siis nüüd on? Kuidas ma pean seda
tõlgendama?“ Olgu nendeks situatsioonideks kummalised unenäod, äkki teele
astunud loom, ootamatu ja ehk ka uskumatu teenimisvõimalus, juhuslik inimene,
kes kassasabas ütleb midagi, millest oled ammu mõelnud, kuid ei ole suutnud otsustada,
soov, mis realiseerub hetkega.
Kui oskame selliseid juhuseid märgata ja endale teadvustada, saame aru, kuidas ja kuhu meid suunatakse. Täpsemalt, suunab meid meie kõrgem teadvus ehk meie hing. Tema ju teab suurt plaani ning oskab meid suunata.
Miks me siis alati märguandeid lugeda ei oska? Usun, et peamine põhjus on usaldamatus. Me ei usalda iseennast. Me kuulame teisi inimesi, sest meid huvitab nende arvamus. Me tahame olla kuulekad kõikidele, aga mitte iseendale. Me tahame meeldida kõikidele, aga mitte iseendale. Me ootame armastust teistelt, aga me ei mõista seda anda ei teistele ega ka iseendale.
Kuidas siis saabki meie kõrgem mina, meie alateadvus, meiega suhelda? Hiljem, kui olukorrad on toimunud, kui sobiv hetk on juba mööda läinud selleks, et ehk kunagi hiljem uuesti tulla, saame aru küll, et oleks juba varem võinud. Oleks võinud ja oleks edasi liikunud. Iga olukord, mida me ei märka, mida ei lahenda, tuleb meile ringiga ikka tagasi. Pole vahet kas selles või järgmises elus. Seni tammume paigal ja kogume suuremaid õppetunde.
Hingel on oma plaan. Tema ju sellest ei tagane. Mitte et ta jonniks, vaid tema on niimoodi loodud. Igal hingel on omad ülesanded ja õppetunnid. Need on loodud loomise alguses.
Kus on algus? Alguse kohta on palju erinevaid versioone. Ühed räägivad, et kõik Maa peale kehastunud hinged on pärit Siriuselt, teised, et oleme saadetud siia justkui karistuseks teistest päikesesüsteemidest, kolmandad, et Jumal lõi, neljandad… Kõikidel on oma tõde.
Mina olen astraalis oma koduplaneedil käinud ning hoian temaga praegugi sidet. See on planeet, kus on absoluutne toetus, absoluutne mitte midagi, vaid tühjus, millest saab areneda kõik. Seal on puhtus, energeetiline puhtus, kõrge vibratsioon ja hetkeline tervenemine meie kehadele. Sealt on võimalik saada teadmisi ka praegusesse, maisesse ellu, kuid sinna me kehastuda ei saa. Vähemalt praegu mitte. Me saame oma hinge kodude kaudu ainult tuge ja teadmisi.
See kõik ei ole utoopia ja muinasjutt. Meie seas on palju neid, kes selliste teadmistega elavad ja kes oskavad oma hinge koduga kontakti luua. Kuid meie seas on ka veel palju neid, kes oma sisemuseski iseenda hingega kontakti luua ei oska. Sellest tuleb meil alustada. Küllap siis muutub inimese elu lihtsamaks, sihipärasemaks ja teadlikumaks. Siis oskab inimene hakata märke lugema ning infot infoväljast kätte saama. See kõik on arendatav ja õpitav. On ainult vaja usku ja usaldamist!
Olge hoitud!
Küllike
Pilt internetist
Kui oskame selliseid juhuseid märgata ja endale teadvustada, saame aru, kuidas ja kuhu meid suunatakse. Täpsemalt, suunab meid meie kõrgem teadvus ehk meie hing. Tema ju teab suurt plaani ning oskab meid suunata.
Miks me siis alati märguandeid lugeda ei oska? Usun, et peamine põhjus on usaldamatus. Me ei usalda iseennast. Me kuulame teisi inimesi, sest meid huvitab nende arvamus. Me tahame olla kuulekad kõikidele, aga mitte iseendale. Me tahame meeldida kõikidele, aga mitte iseendale. Me ootame armastust teistelt, aga me ei mõista seda anda ei teistele ega ka iseendale.
Kuidas siis saabki meie kõrgem mina, meie alateadvus, meiega suhelda? Hiljem, kui olukorrad on toimunud, kui sobiv hetk on juba mööda läinud selleks, et ehk kunagi hiljem uuesti tulla, saame aru küll, et oleks juba varem võinud. Oleks võinud ja oleks edasi liikunud. Iga olukord, mida me ei märka, mida ei lahenda, tuleb meile ringiga ikka tagasi. Pole vahet kas selles või järgmises elus. Seni tammume paigal ja kogume suuremaid õppetunde.
Hingel on oma plaan. Tema ju sellest ei tagane. Mitte et ta jonniks, vaid tema on niimoodi loodud. Igal hingel on omad ülesanded ja õppetunnid. Need on loodud loomise alguses.
Kus on algus? Alguse kohta on palju erinevaid versioone. Ühed räägivad, et kõik Maa peale kehastunud hinged on pärit Siriuselt, teised, et oleme saadetud siia justkui karistuseks teistest päikesesüsteemidest, kolmandad, et Jumal lõi, neljandad… Kõikidel on oma tõde.
Mina olen astraalis oma koduplaneedil käinud ning hoian temaga praegugi sidet. See on planeet, kus on absoluutne toetus, absoluutne mitte midagi, vaid tühjus, millest saab areneda kõik. Seal on puhtus, energeetiline puhtus, kõrge vibratsioon ja hetkeline tervenemine meie kehadele. Sealt on võimalik saada teadmisi ka praegusesse, maisesse ellu, kuid sinna me kehastuda ei saa. Vähemalt praegu mitte. Me saame oma hinge kodude kaudu ainult tuge ja teadmisi.
See kõik ei ole utoopia ja muinasjutt. Meie seas on palju neid, kes selliste teadmistega elavad ja kes oskavad oma hinge koduga kontakti luua. Kuid meie seas on ka veel palju neid, kes oma sisemuseski iseenda hingega kontakti luua ei oska. Sellest tuleb meil alustada. Küllap siis muutub inimese elu lihtsamaks, sihipärasemaks ja teadlikumaks. Siis oskab inimene hakata märke lugema ning infot infoväljast kätte saama. See kõik on arendatav ja õpitav. On ainult vaja usku ja usaldamist!
Olge hoitud!
Küllike
Pilt internetist
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar