Puhkus! Puhkus? Puhkus....

Lubasin endale (no ja pereliikmetele ikka ka, et augustis EI TEE ÜHTEGI TÖÖD) ja puhkan. Aga kõik on läinud ikka nii nagu alati – mõned seansid on lihtsalt olnud hädavajalikud. Kuidas ma ikka inimese hätta jätan? Siis tuleb veel järgmine abivajaja ning nii on see aeg vaikselt kulgenud. Nädalakse olin tõesti lihtsalt Eestist ära tegelemas mittemillegagi. Aga ka seal tuli teha üks erakorraline ka kiireloomuline seanss. No hea küll, las ta siis olla. Tore muidugi, kui sain inimesi aidata.

Aga… aitama pean ka ennast, sest pikk töötegemise aeg on tulemas. Kui lapsed koolis, siis ju nagunii elad nende režiimis. Ega siis pole puhkust, minu tähenduses.

Nüüd on jäänud nädalake ja MA EI TEE ÜHTEGI SEANSSI (kui ehk ainult erakorralised J). Loen, tegelen koduga, lähen seenele.

September algab väga tiheda töögraafikuga, mille üle olen väga tänulik ja õnnelik.

Nagu öeldakse – kõik, kõik on uus septembrikuus. Töö on mul ikka seesama. Aga asukoht Tallinnas, kus vastu võtan, on muutunud: armas ruum on nüüdsest Majaka tn.- l. Mõtlesin, et sellele peaks ikka nime ka panema, oleks lihtsam sellest ruumist rääkida. Milline nimi tuleb, seda veel ei oska öelda. Küllap jõuab see minuni just õigel ajal. Kes seansile tulemas, sellele annan täpse aadressi.

Tartus käin korra kuus, esialgu, ning võtan vastu Võru tn.-l. Kokkulepped ruumi osas on Türi ja Pärnu suhtes. (Aitäh armsatele abilistele!)  Nii, et kõik, kes soovivad, on teretulnud!
Muidugi teen ikka ka kaugseansse, aga ausalt öeldes eelistan lähiseansse, sest nende tulemuslikkust loen ikka paremaks. Inimene on ise aktiivsem ning terveneb seetõttu kiiremini. 

Kuna ma ju puhkan praegu  J, tahtsin siia kirjutada  mõned mõtteterad töö ja puhkuse kohta, mis laenatud teadjatelt inimestelt. Mõelge, millised näevad välja Teie puhkused ning kas oleks ehk vaja midagi muuta?!

-          Puhkus kuulub töö juurde, nagu laud silmade juurde. /Rabindranath Tagore /

-          See on üks kõige kurvemaid asju, et meile ei anta võimalust süveneda või selleks jääb võimalusi aina vähemaks ja vähemaks. Inimene ei oska laisk olla, meid on õpetatud töötama hirmsasti ja tähtis on see, et ikka tööd ja tööd ja tööd tuleb teha, aga sellest, et puhata tuleb, puhata tuleb ja puhata tuleb, sellest ei räägita. /Fred Jüssi/

-          Tegelikult on tal vedanud: ta võib väita, et teeb tööd kohtades ja asendites, mis näivad täieliku puhkusena, või tegelikult pigem on tal selline häda: ta tunneb kohustust vahetpidamata töötada. /Italo Calvino/

-          Tõepoolest, mulle näib alati, et ma teen rohkem tööd kui vaja. Asi ei ole selles, et mul oleks midagi töötegemise vastu, sugugi mitte; mulle meeldib töö; see vaimustab mind. Ma võin istuda ja vaadata seda tundide kaupa. Mulle meeldib enda ümber tööd koguda: paljas mõte, et võiksin sellest lahti saada, murrab mu südame. Mind on võimatu tööga üle koormata. Ma kogun seda enda ümber lausa kirglikult: mu kabinet on tööd nii täis, et seal on vaevalt ruumi astumiseks. Pean varsti majale ühe tiiva juurde ehitama./ Jerome Klapka Jerome/