reede, 21. august 2015

Eluenergia taastamisest




Saatsime täna viimsele teekonnale oma hea sõbra. Ta oli alla 50- aastane, täis elujõus mees. Tema iseloomustamiseks võib öelda, et ta oli super tegus, teda jätkus igale poole, ta oli väga tark, ideederohke, visionäär. Pere ja sõbrad kaotasid enda jaoks väga armsa inimese. Sellised situatsioonid tekitavad alati küsimuse: Kas oleks saanud ootamatut lahkumist ennetada? Kas inimene üldse oskab ennast diagnoosida, kui tegelikult tervis endast justkui märku ei anna? Mikse on palju, kuid peamine, mida sellistest kurbadest olukordadest õppida, on see, kuidas ja kas saame meie, jääjad, ennast säästa ning sellised olukordi ennetada. Hiina meditsiinist lähtuvalt võime me rääkida meis olevast eluenergiast ehk qi´st. Kui qi on liikumises, oleme me toonuses, meie meridiaanid on vabad blokeeringutest. Qi´d saab hoida liikumises aktiivsusega - sportimisega, tegus olemisega. Kui qi on liikumises, on kõikide organite töö toetatud ning inimene on rahulik, otsusekindel, südamlik, toetav. Qi liikumine häirub blokeeringute tekkides. Blokeeringud tekivad erinevate emotsioonide ja füüsiliste mõjutuste tõttu. Me nt. toitume valesti ja tekitame sellega blokeeringu seedeelundkonnas, mis omakorda tekitab blokeeringu põrnas, maksas, südames, neerudes. Või kogume endasse hirmu, mis blokeerib neeruenergia ning jälle algab blokeeringute ring - maks, kopsud, süda, soolestik... Meie elundkond on tervik ning iga blokeering mõjutab iga elundit. Seega - kui qi on kehas blokeeritud ja keha annab sellest märku, tuleb hakata tegelema põhjusega, et vabaneda blokeeringust ning mitte lasta sellel progresseeruda.

Mida teha aga siis, kui blokeeringud endast märku ei annagi ja inimene tunneb ennast täiesti tervena? Ehk ongi mõni kergem häire, millele inimene tähelepanu ei pööra, sest see lihtsalt ei häiri. Inimene on tegus, väga aktiivne, tulvil ideid ning unistusi. Sellisel juhul on suure tõenäosusega tegemist pideva eluenergia kulutamise faasiga. Mitte seda, et me ei tohiks olla aktiivsed, vaid kõik peab olema tasakaalus.
Me kasutame oma energiat erinevates suundades rabelemiseks ega mõtle sellele, kuidas energia taastub. Sageli hakkavad inimesed tegelema spordiga uskudes, et see annab meile energiat juurde. Paraku on nii, et sportimine on kasulik qi liigutamiseks ja meridiaanide blokeeringutest vaba hoidmiseks, kuid energiat see pigem ikka kulutab, mitte ei anna juurde.
Inimene taastab oma energeetilisi varusid puhates, sõna otseses mõttes magades. Teate ju küll, et palavikus olles tahab inimene kõige enam magada ja tervis taastub suht kiiresti. Oluline pole mitte ainult magamine, vaid ka režiim. Tervise seisukohalt on parim aeg minna magama ~22.00- 23.00 ning ärgata 6.00- 7.00. Keha toimimise seisukohalt ei ole õige hiline magamaminek ning hiline tõusmine. Veel vähem hiline magamaminek ja varane tõusmine. See pole looduse rütmiga kooskõlas. Ja kuna inimene on looduse osa, pole saa ka inimese vajadustega kooskõlas.
Mida pingelisem on inimese tööelu, seda rohkem on vaja tasakaalustamiseks puhkust. Muidugi võib mõelda, et puhkus on ka reisimine, muru niitmine, aias kõplamine, kuid energeetilise tasakaalu seisukohalt see siiski nii ei ole. Nagu öeldud taastab inimene oma energeetilise tasakaalu magades, sellele toitumisega ning ka spetsiaalsete energiat tõstvate harjutustega kaasa aidates. Toitumise poole pealt annavad energiat kogu värske kraam. Vältida tuleks kohvi, musta teed, energiajooke jms. Liha energeetiline väärtus on miinustes. Seepärast soovitan ma raskete energiakadude korral tarbida palju värsket ja aurutatud puu- ning juurvilja. Lisanditeks sobivad pruun riis, kinoa, teraviljad, v.a. nisu. Vältida tuleks ka suhkrut ning kartulit, mille glükeemiline indeks on sarnane suhkrule. Vajadusel võib kasutada natuke mett. Kindlasti tuleb tarbida palju vett, sest inimene ju koosneb veest. Kui inimene tarbid piisavas koguses vett, hoiab ta oma vere piisavalt vedelana ning see saab kehas vabalt liikuda, kandes endaga energiat igasse rakku.
Kuna Põrn siiski vajab enda käivitamiseks natuke magusat, ja põrna ülesanne on käivitada teisi organeid, võiks enne sööki võtta veerand kuni pool teelusikatäit mett keelele ning süüa taastumisperioodil nt. rohekamaid banaane ja arbuusi.

Kui inimene oma energiavarusid ei taasta, muudkui rabeleb, süda muudkui töötab täistuuridel, tekib organismis liigselt tuld. Südame algelemendiks ida meditsiini järgi on tuli, mis käivitab ja hoiab töös. Aga kui teda on liigselt, siis ta hävitab. Pidevalt tules olev süda hakkab lõõmama ega jaksa enam vastu pidada. Tulemuseks on infarkt. Patoloogid kirjeldavad sellist südant nagu keedetud organit.
Inimese, kes on üliaktiivne ja kellel on tekkinud südamega probleemid, võib tunda ära oma rahutu olemise, ärevuse, kannatamatuse, unetuse poolest. Selliste sümptomite korral peaks see inimene väga kiiresti minema üle puhkerežiimile. Võtma paar nädalat kuni mitu kuud, sõltuvalt olukorra tõsidusest, aega iseendale, magama palju ning püsima režiimis, toituma tervislikult, liikuma mõõdukalt, püüdma vähendada stressiallikaid, tarbima magneesiumtsitraati ning D- vitamiini ja otsima endas tasakaalu ning harmooniat. Loodus on meie tasakaaluotsingutele suureks abiks. Samuti abistavad hingamisteraapiad, värvus- ja kristalliteraapia.

Me saame ennast hoida, kui õpime puhkama! Hoiame siis üksteist ka ning märkame, mis meie ümber toimub. Püüame aidata lähedasi, kes on sattunud rattasse, kust tuleb ta lihtsalt maha tõmmata, et tema elu päästa. Tean, et see pole alati nii lihtne, sest rabeleja ei oskagi teisiti. Kui organid ei tööta korralikult arvabki inimene, et nii on ainuõige võimalus elamiseks. Aga püüda veenda tasub alati.

Olge hoitud! 
Küllike 

Pilt: internetist

Kommentaare ei ole: