Loodus räägib meiega iga päev. Küsimus on selles, kas me kuulame ja mida me
kuuleme. Kui vaadata praegu Eestimaa loodust, saame seda iseloomustada –
niiske, tuuline, külm. Kogu loodus sätib end unne, kuigi jah, sel aastal ehk
oluliselt hiljem kui varasemalt. Loodus puhkab, et siis kevadel taas õide
puhkeda.
Samamoodi peaks käituma inimene – rohkem endale puhkust andma ja kohanema. Ideaal oleks ju see, et inimene ärkab koos päikesega ning läheb magama samuti peaaegu koos päikesega. Kuna päev on lühike, saab keha rohkem puhata. Samamoodi saab puhata ka meie seedimine. Kuna aga me ei ela enam ürgajal ja meie eluke on võrreldes ürgajaga ikka tuhandeid kordi kiirem, siis tuleks kuidagigi end kohandada ja oma tervist säästa.
Rohkem puhkust. See on tegelikult esmane, mida oleks vaja teha. Keha vajab tasakaalu. Pimeduse saabudes meie keha justkui magab ja forsseerida millegagi ei tohi. Pole vaja ennast piitsutada treeningutel, vaid piirduda mõõduka liikumisega. Liikumine iseenesest on väga oluline, kuid ikka mõõdukalt, et organismi mitte liigselt väsitada.
Vaimse töö tegijad peaksid kindlasti mõtlema füüsilisele tasakaalustamisele. Liigne vaimne töö aga häirib põrna tööd. Põrna kaudu jagatakse energiat igal poole kehasse. See on justkui keskus, kust jagatakse energiat igale poole laiali just nagu laost. Maa energia (Põrn kuulub Maa riigi juurde) peab olema püsiv, kestlik, kuid ta kaldub seiskuma. Kui põrn on nõrk ei saa organism oma funktsioneerimiseks kasutada neerude potentsiaali.
Toitumine. Süüa oleks vaja soojendavaid toitusid. (Ettevaatust siiski ainult kuumade toitude söömisega, mis hakkavad keha lõpuks liigselt kuivatama). Vaja on vältida niiskust tekitavaid toiduaineid - piimatooted (ka juustud), valge suhkur, mesi, kõik muu tugevalt magus, rasvane liha, külm ja toores toit, pähklid suurtes kogustes, alkohol, (suuremates kogustes või regulaarselt jooduna). Kõiki toiduaineid tuleb omavahel teadlikult kombineerida.
Soojendavad toiduaineid on nt. kana, kalkun, lambaliha,, sink, loomaliha, või, kitsepiim, vasikaliha, anšoovis, silk, krevetid, jõekarbid, kaer, speltanisu, kinoa, šokolaad, kakao, kohv, keedetud mustsõstar. Petersell, datlid, kirss, ženšenn, värske ingver, porru, sibul, spargel, kibuvitsamarjad, rosmariin, päevalilleseemned, äädikas, Kreeka pähkel, maapähkel, piparmünditee, kõrvits, suvikõrvits, punased oad, seesamiseemned, keedetud tomatid, linnased.
Neutraalsed toiduained on: tume riis,, lihvitud riis, rukis, tatar, mais, kartul, kaalikas, porgand, punapeet, piim, enamik juustusid, mandlid, kidney oad, asuki osad, kookos, ploom, viigimari, aprikoos, ananass, vaarikas, mustikas, viinamari, herned, oliivid, kapsas (väga kergelt soojendav), lillkapsas, sealiha, seamaks, heeringas, tuunikala valge suhkur, lagrits, kuum vesi.
Meie kliimas on vaja kindlasti tarbida D- vitamiini. 10% eestlastest on D- vitamiini tase normis. Et teada, milline on Sinu tase, lase perearstil teha analüüs ning reageeri D- vitamiini puudusele. Kui seda vitamiini on meie kehas vähe, võivad tekkida alljärgnevad probleemid:
- lihasnõrkus
- kurvameelsus
- suurem valutundlikkus
- luud muutuvad hapramaks ning suureneb mikrotraumade oht
- kõrge vererõhk
- unisus
- ärrituvus ja tujukus
- kehvem kehalise koormuse talumine
Samamoodi peaks käituma inimene – rohkem endale puhkust andma ja kohanema. Ideaal oleks ju see, et inimene ärkab koos päikesega ning läheb magama samuti peaaegu koos päikesega. Kuna päev on lühike, saab keha rohkem puhata. Samamoodi saab puhata ka meie seedimine. Kuna aga me ei ela enam ürgajal ja meie eluke on võrreldes ürgajaga ikka tuhandeid kordi kiirem, siis tuleks kuidagigi end kohandada ja oma tervist säästa.
Rohkem puhkust. See on tegelikult esmane, mida oleks vaja teha. Keha vajab tasakaalu. Pimeduse saabudes meie keha justkui magab ja forsseerida millegagi ei tohi. Pole vaja ennast piitsutada treeningutel, vaid piirduda mõõduka liikumisega. Liikumine iseenesest on väga oluline, kuid ikka mõõdukalt, et organismi mitte liigselt väsitada.
Vaimse töö tegijad peaksid kindlasti mõtlema füüsilisele tasakaalustamisele. Liigne vaimne töö aga häirib põrna tööd. Põrna kaudu jagatakse energiat igal poole kehasse. See on justkui keskus, kust jagatakse energiat igale poole laiali just nagu laost. Maa energia (Põrn kuulub Maa riigi juurde) peab olema püsiv, kestlik, kuid ta kaldub seiskuma. Kui põrn on nõrk ei saa organism oma funktsioneerimiseks kasutada neerude potentsiaali.
Toitumine. Süüa oleks vaja soojendavaid toitusid. (Ettevaatust siiski ainult kuumade toitude söömisega, mis hakkavad keha lõpuks liigselt kuivatama). Vaja on vältida niiskust tekitavaid toiduaineid - piimatooted (ka juustud), valge suhkur, mesi, kõik muu tugevalt magus, rasvane liha, külm ja toores toit, pähklid suurtes kogustes, alkohol, (suuremates kogustes või regulaarselt jooduna). Kõiki toiduaineid tuleb omavahel teadlikult kombineerida.
Soojendavad toiduaineid on nt. kana, kalkun, lambaliha,, sink, loomaliha, või, kitsepiim, vasikaliha, anšoovis, silk, krevetid, jõekarbid, kaer, speltanisu, kinoa, šokolaad, kakao, kohv, keedetud mustsõstar. Petersell, datlid, kirss, ženšenn, värske ingver, porru, sibul, spargel, kibuvitsamarjad, rosmariin, päevalilleseemned, äädikas, Kreeka pähkel, maapähkel, piparmünditee, kõrvits, suvikõrvits, punased oad, seesamiseemned, keedetud tomatid, linnased.
Neutraalsed toiduained on: tume riis,, lihvitud riis, rukis, tatar, mais, kartul, kaalikas, porgand, punapeet, piim, enamik juustusid, mandlid, kidney oad, asuki osad, kookos, ploom, viigimari, aprikoos, ananass, vaarikas, mustikas, viinamari, herned, oliivid, kapsas (väga kergelt soojendav), lillkapsas, sealiha, seamaks, heeringas, tuunikala valge suhkur, lagrits, kuum vesi.
Meie kliimas on vaja kindlasti tarbida D- vitamiini. 10% eestlastest on D- vitamiini tase normis. Et teada, milline on Sinu tase, lase perearstil teha analüüs ning reageeri D- vitamiini puudusele. Kui seda vitamiini on meie kehas vähe, võivad tekkida alljärgnevad probleemid:
- lihasnõrkus
- kurvameelsus
- suurem valutundlikkus
- luud muutuvad hapramaks ning suureneb mikrotraumade oht
- kõrge vererõhk
- unisus
- ärrituvus ja tujukus
- kehvem kehalise koormuse talumine
Riietus. See on meie kliimas väga oluline punkt! Külm ja niiske tekitavad palju probleeme, kui me ei riietu vastavalt ilmale. Neerud on esimesed, kes külma ja tuule või niiske ja tuule pärast kannatavad. Seepärast on väga oluline, et jalad oleksid soojad ja kuivad. Ma ei mõtle mitte ainult labajalgu, vaid jalgu tervikuna. Ega ilm ei ründa kohe neerusid, need kahjustuvad kanali kaudu, mis kulgeb piki jalgu. Põlve kõrval on punkt, mis mõjutab neerusid. Külm ja tuul mõjutavad seda punkti väga tugevalt. Seepärast on lühikeste seelikute kandmine sügisel- talvel väga kurjast. Jah, ma saan aru, et peole karupükstes ei lähe, kuid alati on võimalik riideid vahetada. Enda tervise nimel tuleks see süsteem taas au kohale tõsta. Neeruhäire pindmisteks sümptomiteks võivad olla tugev seljavalu, selja liikumatus ja ka jalgade valu, ishias. Sügavamad sümptomid avalduvad juba konkreetselt neerudes ja kusepõies.
Lisaks jalgadele on oluline hoida soojas pea, sest ka pead läbivad olulised kanalid. Eriti oluline on vältida tuuletõmbust, mis mõjutab kõrvu ja kaela. Kõrvad on taas seotud neerudega ning kaela, täpsemalt turjale koonduvad kõikide kanalite punktid. Kui nüüd külmetada ja lasta tuulel neile mõjuda, on tulemuseks energia seiskumine kõikides olulistes kanalites.
Energia liikumisest sõltub meie enesetunne ja tervis üldiselt. Seepärast ongi oluline kohaneda loodusega ning käituda enda tervist säästvalt.
Olge terved!
Küllike
Pilt: internetist
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar