pühapäev, 21. veebruar 2016

Nädala mõte: Ära löö käega, vaid liigu edasi!

Tänane nädala mõte pärineb minu tulevasest raamatust. Loodan väga, et raamatule on antud võimalus sündida.
Seepärast olen väga tänulik kõikidele, kes peavad võimalikuks minu esimese raamatu väljaandmist toetada. Järgmisega saan ise hakkama :)
Minu a/a on EE897700771001806545 LHV pank, saaja Küllike Lukkonen ja märgusõna: raamat.

Olen südamest tänulik!
___________________________


Kindlasti on teist igaüks tundnud, kuidas tahtejõud ja energia lihtsalt
hakkavad otsa saama. Eriti veel siis, kui on situatsioon, mil peaks suutma ennast
täielikult kokku võtta. Just siis tekib tahtmine käega lüüa ja öelda: “Ei saa
ma sellega hakkama. Mina loobun.”
Kui sellised tunded tekivad, siis tuleb endale võtta aega, et olla ainult iseendaga
ning öelda: “Loobumine ei ole minu moodi. Need ei ole minu mõtted.
Mina saan alati hakkama!” Kindlasti ei tähenda see probleemidest vms. kõrvale
vaatamist või nende ignoreerimist. Vastupidi - probleemile tuleb vaadata
otse näkku ning püüda mõista, miks ta on tulnud, mida tal on mulle öelda?
Mitte kunagi pole nii, et probleem või haigus vms. lihtsalt on ega tahagi meile
midagi rääkida.
ALATI on see miski, mida tuleb mõista. Tema sõnumi mõistmine

annab tihti uue suuna ja teadmise sellest, mida ma praegu tegema pean.
Tihti õpetatakse meid ennast usaldama. Õpetatakse seda, et inimese võimetel
ei ole piire, rääkigu nn. teaduslikud faktid midaiganes. Inimene saab hakkama
müstiliste asjadega, kui ta seda siiralt usub! Kui ta usaldab iseennast ja saab
aru, et tema probleemid ongi ainult tema enda omad. Teised saavad nende lahendamisele
ainult kaasa aidata, aga ära võtta ei saa mitte keegi midagi. Arstid
saavad leevendada, tervendajad aidata suunda leida, aga tegema peab inimene
ise. Vastutust oma elu eest ei ole vaja kellegi kraesse veeretada. Ega sellest head
nahka ei tule.
Lahtilaskmine on tihti muutuste võtmeks. Kui enam ei klammerdu, kui lubad
endale kulgemist üks päev korraga, hoides sihti silme ees, hakkavad asjad
müstilisel kombel just sinna liikuma, kuhu oled elu eest varem üritanud
minna, aga miski pole õnnestunud. See kulgemine on aususes iseenda suhtes,
andestamises, usus. Ilma usuta ei saaks me päevagi elada - me kõik usume ju
sellesse, et ärkame igal hommikul, et toimetada oma igapäevaseid asju.
Usk on see, mis lohutab, aitab edasi liikuda, aitab leida motivatsiooni. Ega
ilmaasjata öelda, et suurimad asjad siin elus on usk, lootus ja armastus!

Usk 
iseendasse, lootus, et universum toetab ja armastus kogu maailma suhtes, eelkõige
aga iseenda suhtes.

Olge hoitud!
Küllike

Kommentaare ei ole: