Vee joomisest

Tänasel seminaril rääkisime põrnast ning sellega seoses ka vee joomisest. Inimesed on kuulnud, et vee joomine on väga vajalik ning püüavad seda siis hoolsalt jälgida. Paraku jäävad mõningad väga olulised nüansid tähelepanuta, mida ma nüüd ka välja toon.


Joo alati sooja vett! Minimaalne soojus on toasoe vesi. Sageli on mulle öeldud: „Minule maitseb korralikult külm kaevuvesi! Ma ei suuda juua sooja vett!“ Toasoe ei ole ju veel soe! Ja miks siis ikkagi peab jooma sooja vett?

Meie keha on oma olemuselt soe. Normaalne kehatemperatuur on ~36,6 kraadi. Mis tähendab, et iga külmem toit- jook jahutab. Kui jahutada mõnikord, ei juhtu veel midagi hullu. Kui aga pidevalt külma süüa- juua, tekivad kehas seisakud, sest me kustutame ära vajaliku seedetule.
Lihtne näide Hiina meditsiini valdkonnast:
suvel on meil palav ning käsi haarab kohe jääkülma joogi järgi arvates, et niimoodi me jahutame ennast. Tegelik protsess on aga järgmine:
maos ja koos sellega seedeorganites asuvad nn. katlad, millel on all tuli selleks, et seedimine toimuks kiiresti ja plaanipäraselt. Juues külma vett kustutame me tule. Kuna magu andis signaali, et tema sisse jõudis külm vesi, mida sellisena järgmisse seedeetappi saata ei saa, tuleb kehal hakata katlaid kiiresti soojendama. See tähendab, et tuli tehakse alla ja antakse hagu seni, kuni vajalik tuli on sobilik külma vee soojendamiseks. Meie aga imestame, et jõime küll külma vett, aga higistame ikka. Kuidas teisiti see olla saakski, kui kehas katlad täiega töötavad!
Soojades maades inimesed teavad, et suvel ei ole vaja puid alla panna ning joovad seepärast sooja teed.
PS! Mul on ka palve bensiinijaamade müüjatele palun ärge pange kõiki jooke külmkappi! Teadlikumad inimesed sealt jooki võtta ei taha!

Nüüd aga edasi Põrnast. Põrn, mis aitab kaasa seedeprotsessidele ning mis jagab teistele organitele infot, saab külmaga ning niiskusega kahjustada. Kui Põrnal on soe ja kuiv, saab ta oma ülesannet hästi täita. Kui aga on külm ja liiga niiske, tekib seisak ning selle tulemusena tekib ka inimese kehasse liigne niiskus ja külm, mis omakorda tekitab probleeme seedimisele, ainevahetusele, lihastele ning kaudselt ka liigestele jne. Kuiv ei tähenda muidugi seda, et vedelikke ei tohi tarbida. Magu väga armastab niiskust, aga ka mitte külma. Sellist parajat, mis suud ei külmeta ega põleta.
Meie kliimas on nagunii Põrn õnnetus olukorras, sest talv on tema jaoks liiga külm. Tuul, niiskus ja külm – kõik ebasobivad tegurid Põrna korralikuks toimimiseks. Juba seepärast peaksime, eriti talvel, eelistama sooja jooki, kuivatavaid ja soojendavaid vürtse ning sooja sööki. Suvel võib süüa rohkem värskeid salateid, jahutavaid vürtse, aga ikka sooja jooki.
PS! Kui oletegi lõpetanud toimumise rammusa jäätisega, siis tuleks umbes 15 minuti pärast juua peale soe tee või kohv. See ka mõnevõrra kompenseerib olukorda. Vastasel juhul tõmbame pärast suppi ja praadi magustoiduga seedetule alla ning pikendame sellega oluliselt seedeprotsessi. Võib olla isegi nii, et järgmisel päeval enam süüa vaja polegi J

 

 Oluline on juua puhast s.t. elus vett! Puhas vesi on allikavesi, kraanivesi, puurkaevuvesi, jäätunud vesi (pudeliga külmikusse, lasta jäätuda ning seejärel sulatada ja juua toatemperatuuril). Vesi, mis on looduslik ja mis on tunnistatud joogikõlbulikuks sobib joomiseks. Pudelivesi, millest on kõik kenast välja filtreeritud, ei anna kehale vajalikku energiat. Mõrk ta muidugi ei ole ja juua ikka kannatab, lihtsalt nn. surnud vesi on. Seepärast soovitan kontorites pigem kanda kaasas elus vett kui tarbida tünnivett.
Öeldakse, et inimene peab vett tarbima 30 ml/ 1 kehakilogrammi kohta. Minu meelest tuleks sellega olla ettevaatlik. Kui selline arvutusviis ikka näitab, et tuleb tarbida 4 liitrit vett päevas, siis pole ma küll kuidagi sellega nõus! Neerud töötavad meeletu koormusega, mis ei ole kindlasti organi seisukohalt õige lähenemine. Nad ei jõua kogu vett välja filtreerida ning vesi hakkab kogunema organismi, mis omakorda on suur probleem eelkõige südamele. Pealgi, kui inimene peaks arvutuste järgi jooma päevas 4 liitrit vett, on tema kehas juba seisakud, millega tuleks enne suure koguse vee joomist kõigepealt tegelda. Seepärast pean mina mõistlikuks, tavalisel inimesel, kel puuduvad diagnoositud neeru- ja südameprobleemid, piirduda 1,5- 2 liitriga päevas. Muidugi võib suvel aktiivselt liikudes vett kuluda rohkem, kuid sel juhul ta ka väljub kiiremini kehast.
Vesi ei ole sama, mis vedelik. Vedelike, ja ka toidu, alla lähevad supid, mahlad jms. Kõik eelpoolnimetatud annavad küll vedelikku, kuid mitte rakkudele vajalikku puhast vett. Pealegi mõjutab igasugune toit hambaid. Kui joome pidevalt mahla, vett, millesse on lisatud sidrunimahla (pidevalt ma mõtlen), saavad meie hambaemaili kallal pahalased tööd teha ning kaaries on kerge tekkima. Vesi on seega oluline ka oma neutraalsuse tõttu. Ja veel: söömise- joomise vahel on oluline teha paus, et sülg saaks suus teha oma kasulikku antibakteriaalset tööd.

Jääge terveks!
Küllike