Nädala mõte: meil kõikidel on unistused mille poole liikuda!

Kindlasti on teist paljud mõelnud, pärast mingite reklaamide või teiste inimeste edulugude lugemist, et läheks uuesti õppima. Õpiks midagi täiesti uut ja sellist, mille poole hing kutsub. Hing hakkab helisema, kui inimene teeb õiget asja. Õige asi aga kutsub enda poole. See on sisetunde küsimus.
Sageli aga jäävadki unistused unistusteks. Ikka hakkab inimene otsima miks ta ei saa oma soove realiseerida – pole aega, pole raha, mälu pole õppimiseks hea, muutused tekitavad ebakindlust jne.

 Tegelikult on need lihtsalt järjekordsed vabandused. Kui inimene tegelikult ka tahab midagi teha, siis on tal selleks kõik vajalik olemas. Tuleb vaid julgeda otsustada: „Jah, ma astun selle sammu. Ma tahan seda teha iseenda jaoks.“ Seejärel jääb vaid üle hakata oma soovi suunas liikuma. Kust saada vajalikud vahendid? Kuidas elu ümber korraldada nii, et endale jääb piisvalt õppimiseks aega? Kuidas teatada oma otsusest lähedastele ja ehk isegi abi paluda?
Kui me ise endale piiranguid ei sea, on võimalik kõik. Kõik! Just nii!  Me oleme ise endale kõige suuremad piirangute seadjad. Teised sageli ei teagi meie soovidest ja unelmatest, sest me ju ei räägigi, vaid blokeerime oma võimalused juba eos eelpoolnimetatud põhjendustega.

Oma unistused, need, mida ihkab meie hing, tuleb täide viia. Muidu on elu lapergune. Ikka tundub, et miski kripeldab ja miski on tegemata. Tihti ei saa inimene oma rahutuse põhjusest arugi. Elu on hea, pere ja töö on olemas, kõik laabub, aga hing ei ole rahul. Aga kui hakata endale esitama küsimusi, siis on võimalik selle rahulolematuse põhjus välja kaevata. Täitmata hinge soovid – need tekitavad praegusel ajal väga paljudel ärevust ja rahulolematust.
Kui põhjus on leitud, endale teadvustatud, polegi muud, kui hakata oma südamesoovide suunas liikuma. Tunduge see nii utoopiline kui tahes.

Armsad inimesed! Julgege unistada ja unistage suurelt! Liikuge julgelt oma unistuste suunas ning olge tänulikud juhatuse ning toetuse eest! Uskuge, et kõik see, mis hingele vajalik, on teie jaoks olemas. Kui on antud tee, mida mööda liikuda, antakse ka juhised. Neid tuleb lihtsalt õppida kuulama ja lugema.

 Usku, lootust ja armastust meile kõikidele!

Küllike 

Olete oodatud raamatuesitlustele!

Armsad inimesed!

Olete oodatud minu esimese raamatu esitlustele Eesti erinevates paikades.

Ma olen väga tänulik neile inimestele, kes on ärgitanud mind kirja panema oma mõtteid, teadmisi ja kanaldusi. Nüüd on raamat saanud kaante vahele ning ma jagan meeleldi seda toredat sündmust Teiega.

Esitluste toimumise ajad:6. apr. kell 17.30 Viru Keskuse Rahva Raamatu kaupluses
9. apr. kell 15.00 Tartu Tasku Keskuse Rahva Raamatu kaupluses
22. apr. kell 17.30 Rakvere Põhjakeskuse Rahva Raamatu kaupluses
23. apr. kell 15.00 Viljandi Centrumi Rahva Raamatu kaupluses
7. mai kell 14.00 Pärnu Port Arturi Rahva Raamatu kaupluses

Esimene esitlus toimus Solarise keskuse Apollos. Olen tänulik!



Milline raamat on “Mõtteid muutuvas maailmas. Esoteerilistel ja ühiskondlikel teemadel.”?

Iga inimene on oma teel ja kulgeb vastavalt oma oskustele. Minu tee ei ole alati olnud selline nagu praegu, aga ma võin öelda, et praegu olen ma kõige rahulolevam. Ma teen seda, mis mulle meeldib ja mis on mulle südamelähedane. Ma olen õnnelik!

Kuidas õppida olema õnnelik, kuidas näha seda, mis on minu sees, kuidas aidata ennast ja ühiskonda - kõigest sellest on kirjutatud raamatus ja kõigest sellest räägime põgusalt ka esitlusel.

Katkend raamatust:

"....Vaim tuleb hoida värske, siis laabuvad ka need tegevused, mis nii väga meeltmööda pole, kuid mis on eluks lihtsalt vajalikud.

Mõnikord mõtleb inimene, miks ta peab elama sellisel raskel ajal? Uuel ajastul elamine, mõistuseajastult südameajastule üleminek, on meie, praegu Maal elavate inimeste, õppetund. Südamega maailmas elamine ei tähenda pilvedes hõljumist. Me oleme ju Maa peal ja meie juured peavad olema kinnitunud ikka siia, et oleks võimalik kogeda oma õppetunde siin ja praegu. Küll aga tähendab südamega elamine hoolivust, tähelepanu, julgust olla mina ise, tolerantsust nii inimeste kui ka olukordade suhtes. Südamega elamine tähendab, et kõik, mida oma ellu soovin, seda ka ise loon ja jagan – rõõmu, armastust, tervist jpm.

Kui ma võtan ise vastutuse oma elu eest ega looda, et keegi teine minu eest midagi ära teeb või otsustab, olen astunud sammu lähemale uue ajastu elulaadile....."

Väga oodatud on Teie kõikide küsimused! Teeme ühe päeva toredaks!

Esitluse päeval on raamat 10% soodsam ning olen valmis kirjutama oma pühenduse raamatusse just Sinu jaoks.

Olge hoitud!

Küllike

Nädala mõtisklus- usk, lootus, armastus.

Mõtisklesin sellest, kuidas saaks inimesele, kes küsima tuleb, anda soovitusi parema elu nägemiseks. Muidugi, inimesed on erinevad, kuid…. Me kõik oleme inimesed, ainult inimesed ja seda ei tohi me unustada. Keegi meist pole Jumal, kõiketeadja. Me oleme lihtsalt inimesed ja meie eesmärgiks on elamine. Läbi elamise kogeme. Nii lihtne see kõik tegelikult ongi.

1. Usu sellesse, et oled oluline. Isegi siis, kui keegi on Sulle püüdnud näidata Sinu tähtsusetust, ära usu teda. Tema lähtub oma egost ja tahab teise inimese alavääristamisega enda enesetunnet tõsta. Või ei oska ta teisiti suhelda, sest teda ei ole õpetatud või on ta ise elanud kogu aeg alandamise maailmas. Sa ei pea selliste inimestega suhtlema. Sa ei pea neid vihkama. Sa võid lihtsalt teha oma valikud teiste inimeste kasuks, sest Sa oled väärtuslik!

2. Ära pea viha ega vimma! Parim, mida teha saad, on andestada. Anna andeks kõige eest ja tea, et inimesed käituvad sageli emotsioonidest lähtuvalt. Sõimata julgevad, aga pärast andeks paluda ei julge. Tea, et sel päeval, kui keegi Sinuga kehvasti käitus, oli selle inimese elus väga halb päev. Tal oli vaja aur välja lasta ja Sina said selles teda aidata olles talle objektiks. Soovi talle südames kõike head, unusta ja mine edasi. Sa võid eemalduda ning valida, kellega suhelda soovid. Sageli on aga vaja hoopis oodata, kuni teine inimene abi paluma tuleb. Ja Sina saad teda aidata.

3. Anna endast iga päev parim. Olenemata sellest, mida Sa teed, pane sinna oma energia. Mida annad, seda saad. Kui tead, et oled andnud endast iga päev kõik, mida sel hetkel võimalik anda oli, oled endaga rahul ega pea ennast süüdistama. Ka puhkuse andmine endale on andmine. Puhkusel ja laiskusel on aga vahe. Oska sellel vahet teha.

4. Pole vaja kritiseerida. Õpi kõigepealt nägema head ja alles siis, kui miski häirib, püüa mõista, miks see nii on. Mõnikord on asju,  mis häirivad, aga mida nagunii muuta ei saa. Kindlasti ei saa muuta teisi inimesi. Selle taotlusega elamine teeb Sind õnnetuks, sest teine inimene on väärtuslik just sellisena nagu ta parasjagu on. Kui Sinult palutakse muutumiseks abi, pead kaaluma, kas oled valmis aitama ja kas inimene ise piisavalt oma muutumisse ka panustada tahab. Vastasel juhul võtaksid Sa enda kanda teise inimese elu.
Kui näed, et miski ei meeldi ja Sa midagi muuta ei saa, pole seda vaja oma peakeses keerutada. Keerutada ja vihane olla. See on ju negatiivne emotsioon, mis teeb haigeks Sind. Kui aga on võimalus muuta, võib olla hoopis muuta oma vaatenurki asjadele, liigu rahumeelselt muutuste suunas ning ole tänulik õppetunni eest! Kui Sinu elus on, mida kogeda, oled elus! See on parim, kui Sul on, millega tegelda.

5. Ära karda muutusi, sest just läbi nende saab muutuda ka Sinu elu. Esmapilgul võib muutus tunduda karm, ülekohtune, kurnav, kurb, hävitav, kuid pikka perspektiivi ei oska me sageli näha. Parim, mida teha saad, on usaldamine. Usalda, et kusagil on kõrgemad jõud, kes suunavad Sind õigele teele. Maailm on muutumises. Mõnikord on need päris valusad, kuid seda me kõik oleme tulnud kogema. Me oleme tulnud õppima lahti laskma.

6. Usalda ja luba ennast suunata. Kui miski ei õnnestu ja Sa oled seda juba korduvalt proovinud, luba sel minna. See ei ole Sinu jaoks. Sinu hing ei vaja seda kogemust. Sinu eluplaaniga ei lähe see kokku. Usalda ja liigu edasi.

7. Tunneta, mida räägib Sulle süda. Tunneta, kes Sa oled. Tunneta, et oled kõikvõimas, kui vaid sellesse usud. Usk on see, mis aitab Sul leida rahu. Teadmine, et Sa oled alati hoitud.

8. Märka enda ümber inimesi. Kõik me oleme ühesugused ja kõikides meis on omad hirmud, rõõmud, mured. Ma ei näe teise inimese sisse, kuid ma tean, et meie kaasteelised on samasugused nagu mina. Hoolimine ja armastamine – ülim mida teineteise heaks teha saame. Kui reaalselt aidata ei saa, saada armastuse energiat. Ka sellel on võlujõud. Peaasi – ära ole ükskõikne ning ära hävita!

9. Kõik meie probleemid saavad alguse suhtlematusest. Seepärast on oluline suhelda! Aruta, räägi, avalda arvamust, küsi. Ära karda ennast avada. Usu, et Sinu teele satuvad ainult heatahtlikud inimesed, kes aitavad Sul Sinu teed käia.

10. Armasta, sest kõik eelnev taandub armastuse energiale. 

Olge hoitud!
Küllike

Soovidel on kombeks täituda. Aga kuidas?

Oi kui palju me räägime ja kuuleme jutte muutumise teemadel. Igaüks meist vist juba teab, et kui soovid midagi muuta, peab ennast selle nimel ka liigutama. Lihtsalt niisama istumisest ei piisa.
Just, täiesti õige või….?
Minu enda kogemus näitab, et mõnikord piisab istumisest ka: saadad soovid teele ja mingi aja pärast on asi kohal. Justkui tegemata midagi. Tegelikult oled aga ju kogu aeg soovinud ja soovi poole püüelnud, oma mõtetes, mingites situatsioonides sellele mõelnud.

Kas aga kõik soovid just nii täituvad, nagu oleme oma vaimusilma ees näinud, hoopis selles on küsimus. Me näeme lõpptulemust, kuid me ei sõnasta on soov nii, et ka protsess meile soodsalt kulgeks. Me lihtsalt ei kujuta ette, mil moel meie soovid täituda võivad.

 Näide minult endalt (kuigi ma ju tean, et soove tuleb väga täpselt ja läbimõeldult sõnastada, aga…. Midagi jäi ikka märkamata).
Ma olen kogu elu olnud sirgete juustega. On olnud poisipead ja pikki juukseid. Mulle on meeldinud pikad juuksed seepärast, et mu juuksed ei ole lühemana mitte kuidagi hoidnud. Ikka olen neid pidanud keerama ja kruttima ja nii aega kulutanud ning juukseid rikkunud. Pikad olidki siis ainus lahendus. Need vähemalt olid lihtsalt pikad ja nendega sai hakkama sirgendades.
Käisin ringi ja vaatasin sageli krussis juustega naisi ning mõtlesin, et tahan endale ka. Vanemal tütrel on lokkis juuksed, minu meelest nii ilusad. J Neid on lihtne hooldada, nendega ei ole kunagi ludupea tunne, mütsi võib isegi kanda – nii ma arvasin. S.t. rahulolematus oma välimuse suhtes ja unistus, et selle lahendaksid loomulikud lokid. Selge on see, et sisemist rahulolematust ei saa muuta välimusega, kuid me oleme ju kõik inimesed. Ikka arvame, et kui see minu välimuses muutub, siis meeldin ma endale rohkem. See aga on üks teine teema, millel ma praegu ei peatu.

Keemilised lokid on ka minul kunagi pubekaeas olnud, sest need olid ju siis moes. Ei meeldinud, ausalt. Seepärast unistasin loomulikust lokist, mis oleksid kindlasti ilusamad.

Aga ma teadsin, et kui ikka ei ole antud, siis pole midagi teha.

Nagu näha, olen saanud endale ilusad loomulikud lokid. Läbi keemiaravi. Kes oleks sellist asjade käiku osanud ette arvata? Ma olen lokkide eest väga tänulik. Samas oli see mulle parajaks õppetunniks - armasta ennast sellisena nagu oled ja soovid kipuvad täituma.

Soovimine ei ole patt. Unistused on toredad ja nende poole vaatamine annab tiivad. Peaasi, et kõik, mida endale soovida oleks heatahtlikult ja võimalikult täpselt sõnastatud. Soovidel on kombeks täituda, aga see, kuidas nad täituma peaksid, jääb sageli selgitustesse kirjutamata.

Olge hoitud!
Küllike

Ajakirja "Tiiu" artikli parandus

Alljärgenevalt jagan ajakirja “Tiiu” märtsinumbris ilmunud lugu minu tervenemisest. Olen tänulik ajakirjanikule, et ta võttis vaevaks sellest kirjutada. Ta võttis tel. teel intervjuu, saatis mulle tutvumiseks ja mina tegin teksti omad parandused. Alljärgnev tekst on parandatud variant, mis paraku erineb suuresti ajakirjas avaldatud tekstist ja nii mõnigi neist avaldatud- lühendatud soovitustest on tervisele kahjulik.

PS! Intervjuud minuga saab kuulata raadios "Elmar" 7.märtsi hommikul ~7.45, kus üritan siis ka asja siluda :)

 Vähist tervenenud Küllikese lugu: "Imed on siiski võimalikud!"

 "Mulle andis kindlustunnet, et saan hakkama,  Anita Moorjani  raamat "Minu imelise tervenemise lugu". Teadsin, et lisaks suurepärasele meditsiiniabile pean ka ise enda heaks midagi tegema," räägib tallinnlanna Küllike, kes iseneenda jaoks sobivate raviskeemide ja toidulisandite abiga tervenes peale operatsiooni ja osalist keemiaravi täielikult neljanda staadiumi emakavähist. "Ma olen ääretult tänulik oma raviarstidele, kes olid väga otsusekindlad ning professionaalsed. Arvestades minu vähivormi ning prognoosi usun ma praegu täiesti kindlalt,  et imed ongi päriselt olemas!"

 Tänavu veebruaris sai Küllike diagnoosi: tal on emakavähk. "Tegelikult ju teadsin seda ise ammu, kuid panin selle teadmise ees silmad kinni. Ei teagi, millel lootsin. Halbu tundeid püüame ikka vältida ja öelda, et ma kujutan seda endale ette. Pealegi olin tegelenud viimasel ajal paljude vähihaigetega ning arvasin ka, et minu hirm räägib minu eest. Kuid… alati tuleb ikka oma keha kuulata ning pöörduda arsti poole kohe, kui mingi kahtlane sisetunne tekib," oskab naine nüüd tagantjärele tark olla. Ning kinnitab, et esialgu võttia diagnoos jalad alt ära küll.  "Miks minul? Kuidas edasi? Vara veel… jne."

"Ma tean, et ükski haigus ei tule ellu niisama. Sellel on alati mingi põhjus. Vähi põhjusteks on alati negatiivsed emotsioonid, täpsemalt nende emotsioonide kuhjumine kehasse, mis omakorda tekitab kehale stressi. Minu haiguse põhjuseks oli meeletu solvumine. Muidugi olin selle teemaga tõsiselt tegelenud, kuid alateadvuse tasandil ei olnud ma sellega siiski hakkama saanud. Muudkui kerisin seda teemat enda peas ning olin pannud ennast ohvrirolli.  Mul oli raske leppida sellega, et mõned sõbrad on sõbrad ainult siis, kui sul on kõik hästi ja oled edukas. Kui aga midagi jookseb liiva, on sõpradest saanud süüdistajad ja näpuga näitajad. See, kuidas sind ühel kõige raskemal hetkel lihtsalt reedetakse inimeste poolt, kellest oled ise lugu pidanud, tegi väga haiget. Ja eks see solvumistunne siis minu sees muudkui toimetas, kuni ma nüüd selle lõpuks lahti lasin ja inimestele täielikult andestasin. Mina ise olin ju solvunud. Ega siis teine inimene ei tahtnud mind solvata. Tema lihtsalt käitus nii nagu tema parasjagu õigeks pidas. Õnneks sain oma emotsioonidega tegelda siiski piisavalt vara, et midagi veel muuta."

 Muidugi tuleb meil ka negatiivseid emotsioone tunda, sest me oleme ju kõik kõigest inimesed. Aga kahjuks jäävad negatiivsed emotsioonid meisse oluliselt paremini sisse ning tekitavad probleeme. Kõik positiivne tundub meile sageli nii loomulik. Kaunist sügispäeva me ei märkagi ega oska selle üle rõõmustada, küll aga ketrame ja ketrame näiteks töökaaslase mõtlematult öeldud teravusi, nendib Küllike.

Nüüdseks on talle ka päriselt selgeks saanud, et haigusest tervenemiseks tuleb aru saada, et see pole mitte kunagi karistus. "Mitte kunagi ei tohi haigust käsitleda kui karistusoperatsiooni või hoopis vastupidi – haigus ei ole pääsetee millestki vabanemiseks. Selleks on olemas teised lahendused. Selleks ei pea inimene ennast haigeks mõtlema, et saavutada armastust või tähelepanu. Haigust tuleb käsitleda õppetunnina – sa kas oled valmis õppima, seega muutuma ja muutma või tuleb sul sellest maisest elust loobuda. Nii lihtne see ongi. Kui otsustad loobuda, tuleb sul endal oma valikut aktsepteerida, sest sa ju tead, et alati on olemas teine võimalus. Võimalus ennast aidata kõikvõimalike erinevate vahenditega. Võimalus tahta edasi elada!"

Kahjuks ei õpetata selliseid teadmisi Küllikese sõnul mitte kusagil. "Tavameditsiin ei toeta mõtet emotsioonide ja haiguste seosest, kuigi selle kohta on juba väga palju teaduslikke tõendeid. Ideaalne oleks ju kui perearst räägib ära ka näiteks nohu mentaalse tekkepõhjuse. Mentaalsest seosest inimese tervisega rääkisid juba tuhandeid aastaid tagasi idamaade arstid. Kas saab eitada seda,  mis toimib ning liigitada see alternatiivmeditsiini alla? Meie tavameditsiin on väga kiiresti arenenud ning suudab kindlasti haigeid aidata, kuid ilma haige enda vaimse valmisolekuta terveneda, ilma haiguse, emotsioonide ja meie käitusmismustrite seostamiseta ei saa ka arstid mitte midagi teha."

Paljud inimesed Küllikese kõrval soovitasid, et ta loobuks täielikult nö- tavameditsiinist, arvestades seda, et ta oskab ju teisi aidata. Järelikult oskab ka aidata iseennast.  "Mina aga tegin läbi nii operatsiooni kui ka kolm keemiaravikuuri. Ma ei tahtnud riskida oma noore eluga ning ma teadsin, et need on mulle vajalikud.  Kõrvaltvaatajal on lihtne öelda, et  kasuta oma väge ja teiste alternatiivravijate abi. Minul ei ole oma elust ükskõik. Seeärast otsustasin kasutada ära nii tava- kui ka alternatiivmeditsiini vahendid. Programmeerisin oma keha operatsiooni vastu võtma ning teadsin, et kõik kulgeb suurepäraselt. Kui arst ütles: „Operatsioon tuleb raske, aga ära on ta vaja teha,“ siis mõtlesin, et see ei käi minu kohta. Minu operatsioon kulgeb kergelt, keha taastub kiiresti ning minu vaim on taas kogemuse võrra rikkam," jutustab Küllike. Niisamuti kujustasin keemiaravi neljatunnisel seansil olles enda veresoonde voolamas keemia asemel hoopis tervendavat valgusjuga, mis mind aitab. "Teadsin, et pean usaldama iseennast, arste ja kõrgemaid valgusjõude."

Vaid viimasest, lõikusejärgsest keemiaravist naine loobus."Pärast operatsiooni oli arstide plaanis järgnevad 3 keemiaravikuuri. Nii näeb ette tavaline raviskeem. Selleks, et saada hakkama metastaasidega kopsus. Kuna haigus oli ka lümfides, ei osatud ju arvata, kuidas see levima hakkab. Mina aga nägin lõikusest toibudes, ise veel poolenisti narkoosiuimas olles, et ma ei tohi keemiaravi võtta, kuna siis sureksin ma selle, mitte haiguse tõttu. Kahtlusi loobumise suhtes oli väga, väga palju. Seedisin seda ikka väga pikalt. Ma ei olnud endas kindel, taaskord ei usaldanud ma iseennast. Mehega nõu pidades ütles ta mulle, et kui mina ka ennast ei usalda, siis kes seda üldse teha saaks? Jah, olin temaga nõus. Juunis teatasin arstidele, et ei taha keemiaravi, et pean iseendaga tegelema ja oma keha taastama. Olin nõus olema järelvalve all ning lubasin augusti lõpus tagasi minna. Loomulikult polnud arstid minu otsusest vaimustuses ja ma mõistan neid. Nemad tahtsid anda endast parima, et minu elu päästa. Küll aga ei mõista ma üht arsti konsiiliumist, kes ütles: „Kas te olete oma diagnoosist ikka aru saanud? Teil on metastaasidega halvaloomuline kasvaja ja te loobute ravist? Ma olen olnud väga kaua aega onkoloog ja ma pole näinud ühtki imet. Kui augustis tagasi tulete, on kasvaja edasi arenenud, ma ju tean seda. Augusti lõpuks võite olla juba surnud, arvestades seda, et tegemist on agressiivse vähivormiga.“  Aga mina tundsin hoopis talle kaasa,  et inimene ei ole kogenud ühtki imet oma arstipraktika jooksul. Mina aga olen oma praktika jooksul kogenud sadu imesid. Uskusin iseendasse."

Augusti alguses saabus Küllikese ellu üks  väga oluline sündmus. "Mulle pakuti osa muusikalis. Muusika on minu elus mänginud alati suurt rolli. Eks ma muidugi mõtlesin, kas ikka saan hakkama, sest ega veel ennast väga pingutada ju ei saanud ja ei tahtnud ka. Aga… ma tundsin sellest siirast rõõmu ja sain hakkama!"

Augusti lõpus läks Küllike uuesti raviarsti juurde, kes andis saatekirja vereanalüüsile ja kompuutrisse. Veri oli täiesti korras. "Aga nagu ma seal konsiiliumis teada sain, ei näitagi veri vähi olemasolu organismis. Seega ootasin ärevusega kompuutri tulemust. Tehes samal ajal igapäevaselt energiatööd. Sõna otseses mõttes igal vabal mõttehetkel tegelesin endale tervendava energia alla tõmbamisega, andestamisega, armastuse energia saatmisega jne. Kõik see on mu igapäeva elu juurde kuuluv osa, see on nüüdseks täielikult osa minust. Ma olen lihtsalt tänulik iga oma päeva eest ega virise, kui miski pole nii nagu olen ettekujutanud."

Oktoobris sai naine lõpliku uuringu vastuse. "Olen tunnistatud terveks! Kõik metastaasid kopsust on kadunud!  Neid ei olnud näha ka kusagil mujal, mis tähendab, et olen vähivaba! Ma olen terve, ka arstide silmis," ütleb Küllike.

 Kõikidele haigetele on tal vaid üks soovitus. "Iga päev, vähemalt hommikul ja õhtul, korrake afirmatsiooni: „Ma andestan kõik rõõmuga ning lasen oma mineviku vabaks. Loon rõõmuga oma tervet, õnnelikku, rõõmsat, külluslikku, edukat ja armastust täis tulevikku. Ma armastan iseennast, oma keha ja oma elu. Maailm on imeline ja ma soovin siin jätkata. Kui tunnete, et tahate veel midagi positiivset lisada, siis on see ainult tore."

 Vähihaigetele on see Küllikese sõnul peamiste probleemide kõrvaldamiseks väga hea afirmatsioon. "Sest vähk areneb negatiivses keskkonnas, kus on vähe armastust, rõõmu ja õnnelik olemist. Kõike seda saab inimene iseendas kasvatada, olenemata tema elukeskkonnast ja varanduslikust seisust. Need on tunded, mis on meie sees, mitte meist väljaspool. Selle teadmise omandamine on vähihaigusest tervenemise eelduseks – olla õnnelik igas olukorras ning tunda rõõmu elust ja oma kehast isegi siis, kui tundub, et kõik on läbi."

Tegelemine tervendava energia allalaadimisega oli seni olnud Küllikese elu loomulik osa ja oli seda ka terve tema haiguse aja. "Ma olen ju valguse usku. Ma usun inglitesse ka. Nemad on ju valguseolendid," muigab Küllike. "Ma töötan iga päev inimesi abistades Valguse kanalis, kanaldan alla Valguse energiat. See ongi see energia, mis tervendab. Paar tervendajat on mind aidanud ka. Just seeläbi, et on aidanud mul luua adekvaatset enesekuvandit. Nad on mulle ausalt kirjeldanud seda pilti, kuidas nemad näevad mind. Et kas ma olen kõik selle minusse jäänud negatiivse endast välja saanud. Kas ma olen andestanud. Aga kõige imelisem tervendaja on mulle olnud minu armas abikaasa." Ja mul on hea meel, et saan ise olla kellegi jaoks tema esimeseks imeks! Olen väga tänulik oma õppetunni eest!

SIDEBAR

 Küllike Lukkoneni enesetervendamise nipid

Kuiva naha niisutamiseks

 Tarvitan seespidiselt iga päev kanepiseemne- ja kalaõli. Astelpajuõliga loputan suud, just õhtuti. Astelpajuõli võib kasutada ka mujal, kui tekib probleeme. Samuti on heaks abiks aloe vera geel, mis hästi niisutab.

Nahakuivuse vastu aitab ikka vesi. Juua tuleb päevas 1,5 kuni 2 liitrit vett. Mina joon tühja kõhu peale aluselist keskkonda tekitavat vett, sest vähk ei saa areneda aluse- happe- tasakaalus olevas keskkonnas: suur tassitäis sooja vett, millele lisan ~2 tl. värskelt pressitud sidrunimahla ning 1 tl. söögisoodat. Lisaks on mul iga päev pandud valmis 1,5 liitrine pudel kaevuvett, millesse on lisatud sidrunimahla ja umbes 0,5 tl. roosat soola. Selle joon päeva jooksul kindlasti ära. Lisaks siis veel erinevad taimeteed ja ise pressitud mahlad.

 Sööma hakkan 1,5 - 2 tundi pärast sidruni- soodavee joomist (tavaliselt siiski 30 min.pärast /Selle lisasin juurde praegu/). Söön kas tatra- või muud putru, mis ei sisalda nisu, mõnikord ka rukkileiba selitatud võiga ja värske kurgiga. Kindlasti  on minu menüüs palju juur- ja puuvilju. Nisujahutooted olen oma menüüst juba varem välja visanud ning enesetunne on tänu sellele palju parem. Tatar on muide väga, väga hea toiduaine ja seda mitte ainult vähihaigetele. Mul on üks patsient, kes on tänu tatradieedile saanud lahti liigesevaludest. Ütles, et liigeste liikuvus on oluliselt paranenud.

 Pärast hommikusööki võtan toidulisandeid: Hunza apricot´i, mis sisaldab B17 vitamiini ja väärtuslikku Reishi seent. B17 vitamiinile on omistatud tugev vähivastane toime. Kõige lihtsam on seda saada aprikoosiseemnetest, mida tuleks päevas tarbida maksimaalselt 10 tk. Lisaks Hunzale võtan kroomi, tsinki, kaltsiumit, seleeni, mis on samuti vähiravi toetamiseks väga oluline, räni, magneesiumtsitraati. Omega- rasvhapete tarvis tarbin astelpaju- ja kanepiseemneõli. Astelpajuõliga võib määrida ka limaskesti, kui need keemiaravi tulemusena katki on läinud. Väga hea kvaliteediga eestimaist astelpajuõli on müügil apteekides. C- vitamiini saan kätte kodustest mustsõstardest, astelpajust ja apelsinidest.

Immuunsüsteemi turgutamiseks võtan korditsepsi (Cordiceps), aga seda ei tohi võtta keemiaravi ajal. Sobib ka punase päevakübara tinktuur. Immuunsüsteemi turgutamine on väga oluline enne ja pärast keemiaravi. Hakkasin võtma ka toidulisandit nimega „Agarik“. Mulle tundus, et see sobis. Tarbin ka suures koguses D- vitamiini. Toidulisandite kohta aga ütlen, et iga inimene on erinev ning eelnevalt tuleks selgeks teha, kuidas ja  mis just sobib.